Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Roheliste kuluhüvitiste põletaja Maret Merisaar: mis sest rahast ikka riigile tagasi maksta

05. veebruar 2009, 14:35

„2008. aasta jaanuaris olin ka ise üks
„pühakutest“, kel oli suur osa hüvitistenormist kulutamata. Siis arvasimegi, et
seekord tellime julgemalt analüüse ja maksame ürituste arveid - mis sest rahast
ikka riigile tagasi maksta,“ põhjendas riigikogu roheliste fraktsiooni kuuluv
Maret Merisaar oma erakonna volikogu meililistis.

"Ja ega aasta tagasi polnud ka nii suurt majanduslangust ja hundiulgu veel ette näha," selgitas naine.

Riigikogu roheliste fraktsiooni kuuluv Maret Merisaar oli üks neist, kelle kuluhüvitiste jääk mullu 1. detsembri seisuga oli 14 000 kroonises miinuses ehk saadik kulutas rohkem, kui talle hüvitada sai.

Avalikkuse huvi nimetas Merisaar hüsteeria ja paanika tekitamiseks. Ta süüdistab selles riigikogu raamatupidajat, kelle ülesanne olevat ajakirjandusele selgitada, kuidas ta 14 000 krooniga miinusesse jäi. Pärast seda, kui volikogu meililistis Merisaare käest põhjendust küsiti, saatis riigikogu liige kogu meilivahetuse ka Äripäevale.

Merisaar kirjutab seal nii:

Kõige suurem osakaal kuluhüvitiste kulus on olnud tööga seotud välislähetustel, kuna kultuurikomisjonis oleval sõidufondil on suur tahtjate järjekord ja ühtegi assambleesse ma ei kuulu (neil on omad sõidukulufondid, mida ajakirjanikud ei näe). Seega kasutan välislähetusteks kuluhüvitisi.

Kui meil oleks võimalik endal interneti teel varakult lennupileteid ja odavaid hotellikohti broneerida, saaks päris palju kokku hoida, riigikogul on aga püsileping Kaleva Traveliga, kes sokutab meile mingeid kallimaid pileteid ja hotelle. Neil on ka oma väljakujunenud partnerluslepingud teatud hotellidega erinevates linnades.

Põhjenduseks tuuakse, et muul juhul ei saa lennuaega muuta, kui peaks ootamatult tarvis olema. Arvan, et olen üks erandeid, kes siiski on ka omal käel netist odavamaid variante otsinud ja sellega taas kodukorda rikkunud.

Igal juhul ei kahetse ma ühtegi eelmise aasta konverentsikäiku, sest igal pool on saanud suhelda huvitavate inimestega ja kuulda põnevaid ettekandeid.

Selle aasta jaanuaris maksin riigile üle 10 000 krooni tagasi ja seda puhtalt oma tööga seotud kulutusi.

2008. aasta jaanuaris olin ka ise üks „pühakutest", kel oli suur osa hüvitistenormist kulutamata. Siis arvasimegi, et seekord tellime julgemalt analüüse ja maksame ürituste arveid, mis sest rahast ikka tagasi maksta riigile.

Ja ega aasta tagasi ka polnud nii suurt majanduslangust ja hundiulgu veel ette näha.

Ja lõpuks ka juhus, et aasta lõpul oli võimalik mitteassambleelasena käia Strassbourgis, kuna tavapärase Brüsseli asemel kutsuti keskkonna ja energiapoliitikast huvitatud tavaparlamentäärid kokku sinna teise, vähem tuntud Euroopa Parlamendi tööhoonesse.

Siis arvasin, et mulle võibki see olla elus ainuke võimalus Strassbourgis parlamentäärina ära käia ja piletid tuli novembris ära maksta, kuna sõit oli detsembri alguses.

Sealt tuligi see Äripäevas viidatud suur ettekulu. Aga ma sain seal ka kolm korda suures saalis sõna võtta ja Eesti seisukohti tutvustada ja meie erakonna eriarvamusi, nii et kuidagi ei tule kahetsuspisar laugele.

Ajalehes ma siiski vastulauset ei plaani avaldada, niipalju meediakoolitust oleme siin saanud küll.
Ja kuna nüüd on meil kitsamad ajad ja väiksemad võimalused, siis sel aastal ei pruugi nii paljudest konverentsikutsetest kinni hakata. Võibki ka ainult oma tasku peal käia, kui väga suur huvi on, sest see hüvitiste kulutamine pole ju mingi eesmärk omaette. Ühest küljest topitakse pulgaga sisse ja teisest küljest haugutakse ei tea mida.

Peaasi et üks suurim eluunistus - Oxfordi Ülikoolis ettekandega esineda - sai eelmisel aastal teoks ja võib olla kui Cambridge saaks ka ära näha, siis „laristaks“ veel üks kord. Muidugi Euroopa Roheliste Erakondade nõukojaistungid on ka paar korda aastas ja väga informatiivsed.

Vabandan, kui see kirjatöö nüüd mitteriigikogulasest lugejat ärritab, aga me elame siin ajutiselt hoopis teises mõõtkavas. Kui on vaja kusagile sõita, siis sõidetaksegi ja ei ole midagi teha, kui 5000 kroonised piletid on otsas ja tuleb võtta 14 000 kroonine viimane koht. See pole kulutamine selleks, et ilmarahvale oma ostujõudu näidata.

Ja taskusse ei jää sellest midagi alles. Küll aga lihtsalt mälestusse.

Maret

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. February 2009, 15:06
Otsi:

Ava täpsem otsing