Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Horisont hiilgab hea teenindusega

Heidi Vihma 06. veebruar 2009, 00:00

Kui Swiss?teli vastuvõtulaud meid kolmekümnendale korrusele juhatas, olin üllatunud - kas meie maadligi linnas on tõesti nii kõrgeid korruseid?

Horisont on avatud teisipäevast laupäevani ja ainult õhtusöögiks. Õnneks on sealsamas kõrval baar, mis on lahti juba alates teisipäevast - ka baarist avaneb võrratu vaade. Nii et kellel kolme-neljasajakroonised road üle jõu käivad, saavad ülevat vaadet ka (natuke) odavamalt nautida.

Peale erakordse vaate on Horisondil pakkuda ka keskmisest märksa tugevama ettevalmistusega teenindajad: ettekandja oli menüü kirjeldamisel mitte ainult kompetentne, vaid isegi natuke vaimukas, igatahes tegi seda väga professionaalselt. Saime soovitused nii parima liha- kui ka kalaroa puhul ja ka veini oskas ta soovitada.

Pärast, jah, märkasin, et kõik tema soovitatud söögid-joogid olid ühtlasi ka kõige kallimad, mis mõnevõrra jahutas mu indu soovitusi kuulda võtta. Seepärast keeldusin foie gras'st ja eelistasin kõrvitsaravioolisid ning ka veini valisin oma äranägemise järgi.

Pearoogadest valisime välja piimavasika ja Püha Peetri kala. Piimavasikapraad koosnes aeglasel kuumusel hautatud koodilihast ja suurepärasest, oivalisest, hõrgust ribilihast. Ettekandja soovitusel poolküpsena serveeritud liha oli tõesti hea ja huvitav.

Püha Peetri nime kandev ilus valge kala oli aga saanud liigselt nii kuumust kui ka soola ja midagi halvemat on ühele kalale raske soovida. Kõrvitsaravioolid ja magusroaks valitud šokolaadi-fondant olid kõrgetasemelise restorani väärilised, kuid eriliste üllatusteta.

Hinnaline restoran pakkus tellitu juurde omalt poolt kõigepealt sooja niiske käteräti, millega käed puhtaks sai, seejärel kitsejuustu-cappuccino ja vahekäiguks sorbetti. Kingituste üle pole ilus viriseda, aga viimane oli minu arvates liiga magus (ja ka liiga suur kogus) ega suutnud seetõttu täita maitset puhastavat rolli.

Sisekujunduses jäid silma kolm restoranides sagedasti kasutatavat kujunduselementi: silmatorkavalt efektsed laevalgustid, mis eriti ei valgusta (menüü lugemine on kehvema nägemisega inimesele paras katsumus), laudade vahel õrnad kardinad ruumijagajatena ja pikk laundžilik diivan. Seda viimast poleks ehk märganudki, kui poleks just sellele istuma juhtunud. Diivan oli aga sügav ja ebamugav, selga polnud võimalik toetada, ilma et peaaegu pikali heidaks.

Kokkuvõttes oli kõik ju kena, aga ei rohkemat, erilisusetunnet ei tekkinud, kuigi nii koht kui ka rahalised kulutused oleksid seda eeldanud. Roogade tugevaim osa oli eksklusiivne toorainevalik (sellise tasemega hotellirestoran mitte ainult ei saa, vaid ka peab endale seda lubama). Kulinaarne sooritus oli seevastu pigem tavaline, igavavõitu, ime jäi sündimata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:59
Otsi:

Ava täpsem otsing