Jakobsonidega turvatud kants

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 5. veebruar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jakobsonidega turvatud kants
Riigieelarve kärpimise taustal oli Eesti Panga eilne päevateema ootuspäraselt Eesti majandus jaanuaris globaalse kriisi süvenemise taustal. Keskpanga kiirhinnang osutab olukorra äärmisele tõsidusele - Eestit võib oodata kuni 9protsendiline langus.
"Lähiaja majanduspoliitika peamine eesmärk on vähendada avaliku sektori 2009. aasta kulusid ligikaudu 3,5 protsendi võrra prognoositavast SKPst … Et majanduse maht jääb lähiaastatel varem prognoositust märksa väiksemaks, siis tuleb üle vaadata mitte ainult kulude kasvutempo, vaid ka nende tase," seisab kommentaaris keskpanga kodulehel.
Õiged sõnad, ainult need on mõeldud millegipärast ülejäänud avalikule sektorile, mitte Eesti Pangale endale. Tänase Äripäeva luubiloo põhjal paistab meie keskpank olevat riigikogu kõrval teine jakobsonidega soomustatud kants, mis elab mingis muus ajas ja oma maailmas, kus väikseid rahatähti ei tunta.
Ehk krooni väärtus on nende jaoks juba kukkunud. See aga devalveerib ka keskpankurite manitsused kõigile ülejäänutele kulude vähendamise hädavajadusest, tulevad need ju rubriigist - ära tee minu tegude, vaid minu sõnade järgi.
Keskpanga suhtlus avalikkusega jätab soovida. See on ka üks põhjus, miks levivad arvamused selle asutuse mõttetusest, või - kraad leebemalt - kaheldakse vajaduses nii suure hulga kroonivalvurite järele Eestis. Mõnest prognoosist aasta jooksul, olukorra kiirhinnangutest -kommentaaridest ei piisa parema arvamuse kujundamiseks. Seda saab teha avatuma käitumise ja läbipaistvama tegevusega, sh maksumaksjate raha kasutamise avalikustamisega.
Avaliku info peitmine - nagu tegi keskpank krediitkaartidega - ainult süvendab kahtlusi. Meie tänane lugu ütleb, et kahtlustel on kahjuks alust.
Valitsuse ja eraisikute laristamist avalikult hukka mõistnud Eesti Panga töötajate enda käitumine on tüüpiline avalikus sektoris töötavatele ametnikele - maksumaksjate raha oma sõrmede vahel ei loeta.
Kulusid olevat pank siiski tänavuseks veidi kokku tõmmanud, ent pooltel töötajatel on endiselt krediitkaardid, enam kui sada töötajat käib mitu korda aastas välislähetustel. Pole vaja ju sõita Küprosele, et saada teada, milline ilm rahanduses seal on. Meil on internet!
Praegu peaks olema enesest mõistetav, et erasektori kõrval ka avalik sektor väldib igasuguseid kulusid, milleks pole karjuvat vajadust. Ja need ei ole kindlasti mitte väiksed veinid, laupäevaõhtused restoranieined, öised taksosõidud, "töised" soojad püksid… Üks Rootsi minister (Mona Sahlin) pidi sukkpükste pärast ameti maha panema, Eesti Pangas on kaardidki kõigil alles.
Pangamaja aknad avalikkusesse ei paista läbi ning rahakraanid tilguvad.Karm aeg ei luba president Andres Lipstokil suurpuhastusega kevadeni oodata.
Autor: ÄP
Hetkel kuum