SEB kindlustab end tõusva tormi vastu

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 5. veebruar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SEB kindlustab end tõusva tormi vastu
"Majanduslangus tuleb pikem ja sügavam, kui arvasime," ütles SEB panga juht Annika Falkengren eile telefonikonverentsil SEB 2008. aasta neljanda kvartali majandustulemusi kommenteerides.
Pank kasvatab järsult laenukahjumite reserve ja seda eelkõige Balti riikide majandusolukorra halvenemise pärast. See on Falkengreni sõnul muutunud "väga väga keeruliseks". Samas tõdes ta, et ka Põhjala majandusolukord halveneb.
Läinud aasta neljandas kvartalis suurenes SEB laenukahjumite eraldis 2,5 miljardile Eesti kroonile võrreldes 457 miljoni krooniga läinud aasta samal perioodil. Pea pool sellest ehk 1,3 miljardit krooni langes Balti riikide arvele. 2007. aasta sama perioodiga võrreldes on summa kasvanud üle kolme korra.
Viivislaenude osakaal Balti riikides on Falkengreni sõnul kasvanud 2-3%-le. Eriti kiiresti on aasta lõpus kasvanud viivislaenude osakaal Leedus - 4 miljardile kroonile. Kõige vähem oli viivislaene Eestis, kus need moodustasid aasta lõpus 2,3% laenuportfellist.
SEB tegevuskasum kahanes neljandas kvartalis 2007. aasta sama perioodiga võrreldes 12%, 5,8 miljardile Eesti kroonile. Panga ajaloos oli see läbi aegade kolmas parim tulemus, ütles Falkengren.
Ka Rootsi uudisteagentuurile TT SEB tulemust kommenteerinud Cheuvreux Nordicu analüütik Rodney Alfvén leidis, et see oli "päris hea". "Laenukahjumid on suured, kuid ei midagi dramaatilist. Balti riikides on aga kõva pauk käinud ja see teeb muret," ütles ta.
SEB Eesti juht Ahti Asmann kommenteeris, et pank alustas provisjonide suurendamist juba 2007. aasta neljandas kvartalis, et olla valmis keerukamateks aegadeks. "SEB põhimõtted provisjonide tegemisel ei ole muutunud. Küll aga muutub pidevalt majanduskeskkond," sõnas Asmann.
"Arvestades majanduse suundumusi, leiame, et Eesti pankade laenuprovisjonid pigem jätkuvalt kasvavad," ütles Nordea Panga krediidijuht Ivar Kallast.
SEB teatas eile, et korraldab uusemissiooni mahus 22,6 miljardit Eesti krooni. Suuraktsionärid on lubanud seda toetada ning ülejäänu garanteerivad Goldman Sachs, Morgan Stanley ja UBS.
Lisaks jätab SEB maksmata 2008. aasta dividendi, mis koos emissiooniga kosutab panga kapitali 28,4 miljardi krooni võrra.
"SEB on pärast emissiooni üks tugevama bilansiga panku Euroopas," ütles Alfvén.
SEB on valmis kaaluma ka osalemist Rootsi valitsuse värskelt avalikustatud abipaketis, mille eesmärk on tugevdada pankade kapitalibaasi, et turule laenuraha tuleks.
"Me näeme isegi võimalust selles programmis osaleda," ütles Falkengren.
Eelmisel aastal laenuprovisjone üle kolme korra suurendanud Sampo Panga juht Aivar Rehe nendib, et allahindlused olid mõõdukad ja alanud aasta laenukahjud tulevad veelgi suuremad.
Sampo Pank suurendas mullu laenuprovisjone üle kolme korra, kandes maha 245 miljoni krooni eest laenusid (2007. aastal 76 miljonit). Sampo Panga laenude allahindluse suhe koguportfelli kasvas eelmisel aastal 0,7 protsendilt 1,2-le. Rehe prognoosib Sampo Panga tänavuste allahindluste suurusjärguks 300 miljonit krooni.
Rehe näeb siiski ka üht õlekõrt laenukahjude meres. "Esimene tähelepanek positiivses mõttes on see, et suur osa kinnisvarasektori laenusid on juba provisjoneeritud. Samas, uus allahindluste laine võib tekkida tööstuse ja eksportiva sektori tagasilöökidest," arutleb Rehe.
Sampo Panga maksueelne kasum oli mullu 463 miljonit krooni. Pangandustegevuse kasum enne laenude allahindlusi moodustas aga 708 mln krooni (2007. a 525 mln kr), suurenedes aastaga 35%. Seega võib öelda, et just laenude allahindamise maht mõjutab kasuminumbrit oluliselt.
Hetkel kuum