Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Investorite miljard ettevõtjate käes kinni

06. veebruar 2009, 11:36

Paljudele raskesse olukorda sattunud Eesti
firmadele aasta-paari eest miljoneid kroone investorite raha vahendanud
Swedbanki fondijuht Peeter Piho leiab, et praegu on kõige olulisem mitte lasta
ettevõtetel kukkuda makseraskustesse.

Kui ettevõtet aga enam päästa ei anna, tuleb võimalikult kiiresti pankrotipesast tagatised kätte saada. Kõige raskem on praegu fondil raha tagasi saada Q Vara võlakirjadest, kuid fondivalitseja hinnangul ei suudaks praegu umbes pooled ettevõtted oma võlakirju tagasi osta.

Kui paljudelt võlakirju emiteerinud ettevõtetelt pole lootust raha kätte saada?

Lisaks Norby Telekomile on praegu maksejõuetu Q Vara. Ettevõte kavandab saneerimist. Samas ma ei pea ühtegi oma portfelli emitentidest lootusetuks.

Nähes majanduskeskkonnast tulenevaid ohte, olen ma võlakirjade tähtaegu tahtlikult pressinud nii lühikeseks kui võimalik ja arvestanud ka sellega, et võib tekkida vajadus neid lõppedes "üle rullida" (emissiooni pikendamine või uue emissiooni märkimine - toim). Kui ma laias laastus peaksin ütlema, on 50% selliseid, kes saavad oma lunastamistega tähtaegselt hakkama ja 50% tuleb ümber struktureerida.

Kas praegu on üldse ettvõtteid, kes suudaksid ilma võlakirjaemissiooni pikendamata võlakirjad tagasi osta?

Näiteks selle aasta jaanuaris lõppenud emissioonidest tagastasid Jüri Vipsi omanduses olev Oma Varahaldus ning Eesti kapitali kontrollitav Soome firma Fenno kogu raha täpselt ettenähtud ajal. Pikendamine korraldati Alta Foodsi võlakirjale, millega liideti samuti Alta gruppi kuuluva Vicroni võlakiri.

Käimasolev kriis on paljude ettevõtete likviidsust tugevasti mõjutanud ning osal juhtudest on emissiooni pikendamine ettevõtte jätkusuutlikkuse suhtes oluline.

Kritiseerisite möödunud aasta hiliskevadel SEBd, mis oli müünud investoritele Toomas Rüütmannile kuuluva TR Majade võlakirju. Kuidas Teie fondiga seis on, on Teil näiteks usku Rahumaa, Lillepea, Sõõrumaa, Gildi jt Eesti meeste äridesse?

Ei soovi konkreetseid emissioone kommenteerida. Ma niimoodi kindlasti ei jagaks, et kas mul on usku ühe, teise või kolmanda ettevõtja äridesse. See, et me oleme kuskile omal ajal raha pannud, näitab juba iseenesest seda, et usku on. Ma ei tahaks neid ühekaupa kommenteerida, kuid need, mis te ette lugesite, nende hulgas on üks selline, millesse ma ei usu, ülejäänutesse ma usun. Aga ma ei kommenteeri, milline.

Olete investoritele ostnud Kadaka Varahalduse võlakirju. Enne Swedbanki tööle tulekud olite Kadaka Varahalduses tööl. Kas on eetiline toetada investorite rahaga endist tööandjat?

Nendes kategooriates ma pole valmis arutlema. Ma kindlasti ei tee mitte midagi sellist, mis võiks konfliktseks osutuda. Täiesti välistatud.

Kas praegu on ettevõtetel üldse võimalik võlakirjaemissiooniga investoritelt uut raha kaasata?

Väga keeruline. Investorid on muutunud kartlikuks, nad ootavad. Suur osa investoritest on sellised, kellel on lihtsalt raha väheks jäänud. On ka selliseid, kes on lihtsalt ettevaatlikud. Sest keegi ei tea, mis nüüd saama hakkab.

Kui paljud ettevõtted panevad praegu tagatiseks isikliku vara?

Ettevõtjad ürtavad reeglina piirduda ettevõtte vara pantimisega. Tihti kasutatakse teiste samasse gruppi kuuluvate ettevõtete tagatisi. Kui kuskilt mujalt midagi võtta ei ole, siis nõutakse isiklikku laadi tagatist. Meie fondi umbes 40 võlakirjast on viimast ehk seitsmel-kaheksal juhul.

Meenub mõni ekstreemseim tagatis?

Meil purjekaid ega lennukeid tagatiseks pole. Hispaania villat ka pole, kuigi see polekski nii ekstreemne. Suurem osa ettevõtjate Hispaania villadest on sealsete pankade laenudega ostetud ning neile ka panditud. Meil on ühe emitendi aktsionäri kirjalikus vormis antud aumehe lubadus, et ta teeb oma parima võlakirja lunastamiseks. See ei ole muidugi juriidilises mõttes tagatis, kuid usun, et toimib siiski täiendava motivaatorina.

Kuivõrd likviidne Hansa Private Debt'i fond on? Kui palju fondi varadest oleks näiteks võimalik kuu jooksul rahaks teha?

Hansa Private Debt'i fondi osakuid saab osta ja müüa kvartali esimesel pangapäeval. Väljumiseks on vaja esitada avaldus kolm kuud ette. Selleks, et esimesel aprillil välja saada, on vaja avaldus esitada hiljemalt 31.detsembriks.

Aimates ära järgmise küsimuse, et kui palju väljujaid esimesel aprillil on, siis väljumisordereid on suurusjärgus natuke üle 10% fondimahust ja sellega me saame hakkama. Eks see paneb ikka muretsema, aga elame üle.

Milline on Hansa Private Debt'i fondi investeerimisstrateegia?

Fond investeerib ettevõtete võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse eesmärgiga teenida investoritele krediidiriski võttes adekvaatset tulu. Fond eelistab võimaluse korral osta ära kogu emissiooni või suurema osa sellest, omamaks sõnaõigust emissioonide tingimuste koostamisel ning vajadusel emissioonide restruktureerimisel.

Selle fondi sihtturg on geograafiliselt ja formaalselt piiramata. Esialgne plaan oli seda jagada võimalikult ühtlaselt üle Baltimaade. Tegelikkuses on läinud nii, et lõviosa on Eestis ja seda põhjusel, et Eesti finantsturg, kaasa arvatud emitentide teadlikkus, oskused ja suutlikkus, on mitu suurusjärku Läti ja Leedu omadest kõrgemad.

Kuidas Teie fondijuhina investoritesse usku süstida saate?

Fondijuht saab investoritesse usku sisendada eelkõige investoritele tootluse genereerimisega. Praegusel ajal on oluline emissioonide maksejõutust vältida ja käimasolevatest tagatise realiseerimiste protsessidest võimalikult palju raha tagasi saada. Töötame selle nimel ja usun, et saavutame 2009.aastal kindlasti positiivse tulemuse. Rahvusvahelisel tasandil tuleb eelkõige taastada usaldus Baltimaade kui regiooni vastu. Praegu peetakse kogu Ida-Euroopat riskantseks piirkonnaks ning Baltimaad, sealhulgas ka Eesti, kuuluvad vastupidiselt levinud müüdile investorite jälgitavate majandusnäitajate poolest regiooni nõrgemate hulka.

See, kuidas Eesti ja Balti riigid sealt väljast paistavad, on täiesti katastroofiline. Hullemat kohta praegu investori silmis Eesti ja Baltimaade kõrval pole. Investoril pole ka Eesti ja teiste Balti riikide vahel mingit vahet. Ka need investorid, kes on Ida-Euroopasse investeerinud, ka need vaatavad kõiki Balti riike ühtsena. Kui Lätis on jama ja meie oleme siin uhked, et meil on rahulik, siis see ei maksa mitte midagi.

Positsiooni parandamine on kardetavasti pikaajaline protsess, mis nõuab õigeid otsuseid nii ettevõtjatelt, pankadelt kui ka valitsuselt. Kindlasti ei alga paranemine enne, kui lõpevad jutud Balti riikide valuutade devalveerimisest.

Tundub lootusetu olukord...

Lähtekohaks tuleb võtta see, et käimasolevate protsessidega lastakse õhk majandusest välja. Kinnisvarasektorist, pluss kinnisvara ja tarbimise finantseerimisest, mida voolas pidevalt, ohjeldamatult sisse. Kui sellega arvestada, et see õhk lähebki välja, paljud nendes sektorites olevad ettevõtted kaovad ära, siis polegi nii hull.

Mis ajaks on õhk välja lastud?

Arvan, et tegelikkuses on õhk suures osas välja lastud. Paljud vale panuse teinud ettevõtted sisuliselt enam ei toimi, arvan, et 2009. aasta jooksul näeme suuresti praeguseks väljakujunenud olukorra vormistamist

2010. aasta tuleb siis juba parem?

See on puhas hiromantia. Ma arvan, et sellesse stardipositsiooni, kus kõik on enam-vähem õiglaselt bilanssides kirjas, jõuame me vast aastaga. Mis ei tähenda seda, et majandus siis kasvama hakkab. Majanduskasvu number sõltub ikkagi ju sellest, kui palju on raha. Aktiivsus tekib siis, kui tekib raha sissevool.

Raha saab põhimõtteliselt tekkida kolmest allikast: ekspordist, juhul kui on midagi eksportida, omakapitali investeeringute ning laenudena. Laenud hakkavad sisse voolama siis, kui keskkond atraktiivseks muutub. Usun, et 2009.aasta jooksul seda ei juhtu.

Küll suudab osa majandusest ilmselt uute oludega kohaneda ja kasu lõigata. Kui kohanenute osakaal 2009. aasta lõpus piisavalt suureks kasvab, võib üldpilt 2010. aastal muutuda. Aga see on optimistlik prognoos.

Kuhu Teie soovitaksite praegu raha investeerida?

Institutsionaalse investori tasandil pole paremat investeeringu liiki kui Ida-Euroopa Private Equity, millesse me ka ise oleme panustanud. Sellest paremat investeeringut ma keeldun uskumast. Viimaste kuude jooksul on väga hästi teeninud need, kes on panustanud Balti valuutade, eriti Läti lati püsimisele. Mitmed välisinvestorid olid novembris-detsembris lati devalveerimises kindlad ning maksid Läti raha kursiriski maandamise eest uskumatut hinda.

Eraisikute kohta, kellel on tarvis 10 000 krooni kuskile investeerida, siis otsitagu parim võimalik pangadeposiit.



Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2009, 16:09
Otsi:

Ava täpsem otsing