Padar: kärpekaval valimiste pitser

06. veebruar 2009, 19:55

Rahandusminister Ivari Padar ütles
Äripäevale, et varsti jõutakse niikuinii ringiga pensionite, lastetoetuste,
vanemapalga ja seni suurematest kärpekääridest pääsenud valdkondade
juurde tagasi. Ministri hinnangul peaksime olema valmis ka selleks, et
majanduslangus osutub 8,9%st kordades suuremaks.

Intervjuu sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padariga.

Kärbete sisu oli üllatav – pensionitõus vähendatud mahus toimub, lastetoetusi ei puututud, vanemapalga ülempiiri ega perioodi ei muudetud, kaitsekulutusi kärbiti kõigest 650 miljoni krooni võrra. Ei midagi radikaalset ega äkilist. Mida seal üldse nii kaua kokku oli leppida?

Vaat, ega poliitika ja ratsionaalsus ei käi alati ühte jalga. Kui saaks olla ainult ratsionaalne, oleks pilt teistsugune.

Milline oleks ratsionaalne pilt?

Edasi tuleb minna 2010. ja 2011. aasta teemadega. Edasi tuleb minna struktuursete reformidega. Teemad nagu haldusreform, pensionid tulevikus, kõik sotsiaalkindlustust puudutavad reformid. Lihtsalt mingisse nädalasse aega, või kahte, mil riigi rahavoog tuleb stabiilseks ajada, kõiki neid debatte ei mahtunud. Edasi tulevad debatid, mis päädivad mai lõpuks riigieelarve strateegia aruteludega aastateks 2010 ja 2011.

Eile kokku lepitud kärped kannavad selle aasta kahtede valimiste pitserit?

Oma mõju on siin kindlasti.

Pensionäridele ja lastega peredele on vaja meeldida…

Päris nii see ka ei ole. Kui oleks ainult valimisaasta teema olnud, siis oleks öeldud, et pensionitõus tuleb 1. aprillist 14% ja ongi kogu lugu.

Siis läinuks riik pankrotti.

Muidugi. Tänasel juhul räägime mõõdukast kompromissist, 5%-lisest pensionitõusust.

800 miljonit oleks saanud veel kokku hoida …

Aga poliitika on kompromissid. Siin ei ole midagi teha! Ma loodan, et eakad saavad aru, et riigi tänaseid rahalisi võimalusi arvestades, oli see ainus võimalus. Mitte keegi ei soovi ju seda, et riik viiks enda rahalise situatsiooni selliseks, et pensionite väljamaksmisega hakatakse venitama 2-3 kuud.

Ühel hetkel jõuate niikuinii tagasi lastetoetuste, vanemapalga, pensionite, kaitsekulutuste juurde?

Kindlasti. Väga suure diskussiooni teema oli pensionireform. Ütleme, et võib-olla isegi kuni pool kärpimisele kulunud ajast võttiski ära pensionireform. Kui 580 000 inimest on usaldanud raha teise samba pensionisüsteemi, ei anna see poliitikutele mingit õigust teha usaldust murendavaid otsuseid ühe ööga.

Kärpetemaatika raames on välja pakutud ka erinevaid maksumuudatusi nagu eraisiku tulumaksu kergitamine, ettevõtete tulumaksu taastamine, eksportivate ettevõtete tulumaksu kaotamine, auto- ja naastrehvi maksu kehtestamine…

Kuigi ajad on rasked, on võimalik Maastrichti kriteeriumid ikkagi täita. Olukorras, kus meie inflatsioonimäär võib mõne administratiivse maksumuudatuse tõttu väga vähe-vähe olla üle lubatud piiri, on… 2010 ja 2011 tuleb kõiki maksumuudatusi selles kontekstis vaadata.

Olete valmis tõstma eraisikute tulumaksu, taastama ettevõtete tulumaksu või kaotama hoopis eksportivate firmade tulumaksu?

Kõik teemad on aruteluks. Kõik koalitsioonipartnerid saavad aru, et see kolmene pakett – tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, esimesest lapsest tulumaksu vabastus – tuleb edasi lükata 2011. aastani.

Eesti Panga prognoosi järgi võib sel aastal majandus langeda kuni 8,9%. Seni ei ole ükski prognoos vett pidanud. Kas rahandusministeeriumil on kriisiplaan või varuväljapääs ajaks, kui majandus langeb 15 või 25 protsenti?

Igal juhul on nii, et meie mõtlemine, sõltumata kaheksamiljardilise kärpe valmimisest, läheb pidevalt edasi, kaugemale. Mis on järgmised valikud? Mis on järgmised võimalused? Kuhumaani jookseb piir, kus saab veel kärpeid teha? Kust alates hakkavad kärped riigi funktsioneerimist takistama?

Te ei välista, et -8,9% saab -20 või -25 protsenti?

Täna ei ütle keegi mitte ühegi variandi peale „ei“! See -8,9%, mille järgi on praegu kärbe tehtud – eelarve tulude-kulude vahe on tegelikult 15 miljardit -, see on väga sügav riskistsenaarium. Kui võtame kõrvale Euroopa Komisjoni viimase prognoosi, mis ütleb, et Eesti eelarvedefitsiidiks võib kujuneda 3,2%, siis poole vähem sellest…

Sellele viitangi, et pidevalt on prognoosid läinud kehvemaks.

Eesti otsib praegu neid lahendusi, kuidas olla olukorrast samm ees. Ma ju näen kõrvalt, kuidas Euroopa Liidu teistes liikmesriikides on takerdutud sellesse, et ollakse samm taga. Meil ei ole ju näiteid vaja kaugelt otsida.

IMFiga hirmutajad on öelnud, et kui see organisatsioon tuleb, on Eestiga läbi. Miks me IMFi kardame?

Ma eeldan, et demokraatlikus, iseseisvas, varsti 91. sünnipäeva tähistavas riigis istuvad vabadel valimistel valitud mehed ja naised parlamendis ja vabariigi valitsus ümber laua ning lepivad kokku, mida tehakse ja mida ei tehta. See oleks väärikas ja õige!

Mis juhtub, kui IMF riiki tuleb?

Ma ei pea väärikaks ega õigeks, kui me ise oma tööd ära ei tee. Ja tuleb kõrge-kauge Rjurik või Truvor, emissar, ja ütleb niimoodi, et nüüd te teete seda, seda ja seda… IMFist on varasematel aegadel tulnud erinevaid ettepanekuid. Kõige värvikam juhtum oli siis, kui oli teemaks Eesti kroonile üleminek. Siis oli nende positsioon, et see on ennatlik, seda ei ole vaja teha.

Olete kindlasti kursis nende nõudmistega, mis IMF on Lätile ette kirjutanud. Kas Eestil oleks sealt midagi kasulikku üle võtta?

Ma ei ole detailselt analüüsinud plaani, mis lõpuks Lätile tuli, aga selge on, et selles kontekstis on teatud surve, mida ei ole lõpuni läbi kaalutud, kas need on vajalikud või mitte. Ma aktsepteerin IMFi otsuseid. Meil on väga hea kontakt IMFiga, aga meie iseseisvas riigis teeme ise otsuseid ja need on kõige paremad otsused. IMFi ei pea kartma, aga Lätile osutatud abi 7,5 miljardit eurot… Selle peab Läti maksumaksja ükskord tagasi maksma.

Kärpekava vähendas avaliku sektori kulusid kümnendiku võrra. Kuidas rahandusministeerium ülejäänutele eeskuju näitab? Mitu inimest koondate, mitu autot liisingule tagastate?

Meie ministeeriumi eeskuju on olnud märkimisväärne, kuid kahjuks mitte nakkav. Eelmisel aastal oleme ministeeriumis ja haldusalas koondanud 419 kohta.

Mitu inimest?

Inimesi tuleb üle 200. Konkreetselt meie ministeeriumist 65 kohta ja 44 inimest. Selle nimel on ministeerium ning Maksu- ja tolliametis kapitaalselt ümber struktureeritud.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Äripäevale, et tema kantsleri ametipalk on 25 000 krooni. See kantsler aga lahkuks, kui minister iga palgapäeva eel ei allkirjastaks käskkirja, et alluv on kuu jooksul olnud "väga tulemuslik" või "eriti vapper" ehk tema palk ei kerkiks 55 000-60 000 kroonini. Kuidas lisatasude, kompensatsioonide ja tulemustasudega käitute?

Täna lähtume 1990. aastatel loodud palgakorraldusest ja avaliku teenistuse seadusest. Praeguseks on rahandusministeeriumisse tööle võetud asekantsler, kes tegeleb kogu riigi halduspoliitika ja palgakorraldusega. Palgakorraldus, kus 25 000kroonisele põhipalgale lisanduvad lisatasud, ei ole õige. See on anomaalia!

Kas Teie kantsler läheks ka minema, kui ta peaks piirduma vaid 25 000kroonise palgaga?

Ma ei usu, et 25 000 krooni eest oleks võimalik kantslereid leida. Ei ole mõtet illusioone luua! Need on… tapvad ametid! Meie seisukoht on, et rahandusministeeriumis makstakse kõigile palka ühe rehnuti järgi.

Mida see tähendab?

Kapitaalset palgakorralduse ümberkorraldamist.

Kuidas siis?

Asjad on läbipaistvad. Palk on nii nagu ta on. Kõikvõimalikud lisatasud ja boonused, mille puhul inimesed vaatavad, et midagi on kuhugi ära peidetud, neid ei ole. Nagu töö, nõnda palk!

Nagu erafirmas?

Nagu erafirmas.

Ütlesite, et rahandusministeeriumi kokkuhoiu eeskuju ei ole kahjuks olnud nakkav. Millised ministeeriumid ja nende haldusalad on kõige enam raha "põletanud"?

Situatsioonid on erinevad. Eks need andmed on avalikud, mis ministeeriumites 2007 versus 2008 on toimunud. Ütleme, et on kõike toimunud! On ministeeriume, kus on mingid reformid toimunud juba 2006/2007.

Kas olete need ministrid letti võtnud, kelle ministeeriumis või haldusalas on priisatud?

Valitsuses oli presentatsioon olukorrast. See esitlus toimus eelarvemuudatuste kontekstis. Igal juhul tuleb eelarvemuudatuste ettevalmistamisel arvestada lähiminevikus toimunut. Näiteks organisatsioonidelt, mis on kärpe nimel juba sadu inimesi koondanud, ei saa seda 2-3 kuu pärast uuesti oodata.

IRLi esimees Mart Laar ütles neljapäeva õhtul, et kolmapäeva öösel lagunes valitsuskoalitsioon tunniks ajaks laiali.

Jumala abiga…

Mis juhtus?

Ma nii dramaatiliselt seda asja ei võtnud. Selge aga, et kui ei oleks kompromissi pärast tund viisteist kestnud vaheaega – see võeti kella 23 ja 24 vahel - leitud, ei oleks ma välistanud, et valitsusliit oleks ka loojangule läinud.

Mis need põhjused olid, mis teid turri ajasid?

Oleme kokku leppinud, et me neid täna ei avalda. Mart lubas memuaarides rääkida. Oodake Mardi memuaare!

Millal valitsuse jõud otsa saab?

Oohh… Ei saa… Raske on, aga vastutus on suur. Valitsusel on jõudu küll.

Lubate, et Eesti riik ei lähe sama haledalt pankrotti nagu Island?

Ei, ei lähe… Eesti ja Island ning situatsioonid on selleks liiga erinevad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. February 2009, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing