Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korobeinik: iga edulugu pole maailma avastamine

08. veebruar 2009, 15:32

Juba teist aastat järjest osalen noorte
ettevõtluskonkursi Ajujaht konkursi þüriis. Sel korral esitati konkursile 259
äriideed, mis on eelmisest korrast oluliselt rohkem, räägib Rate.ee asutaja
Andrei Korobeinik.

Järgneb Andrei Korobeiniku arvamusartikkel.

On seda siiski palju või vähe? Kuidas võtta. Ühelt poolt - pisikese Eesti jaoks on see päris hea tulemus. Teiselt poolt aga tasub meeles pidada, et konkursi finalistidele pakutakse erinevaid koolitusi, isiklikke mentoreid, kontakte ettevõtjatega... Ja selle eest ei ole vaja maksta, otse vastupidi – võitjad jagavad omavahel miljon krooni, mida saab oma äri edendamiseks kasutada.

Mina tunnen mitut noort inimest, kellel on soov oma äriga alustada. Paraku pole ma neid Ajujahil kandideerimas näinud. Milles on probleem? Asi on tihti selles, et inimesed ei usu, et nende idee on innovatiivne.

Tõepoolest, päris raske on midagi väga unikaalset välja mõelda ning järjekordse kohviku või ilusalongi ideega ei juleta sellistest konkurssidest osa võtta. Ning mis siin salata - tihti ei juleta ka oma äriga alustada.

Euroopas on alanud aasta välja kuulutatud innovatsiooni aastaks. Mida aga tähendab innovatsioon alustavale ettevõtjale? Kas seda, et eduka äri alustamiseks tuleb ilmtingimata midagi unikaalset leiutada? Teeme väikese tagasivaate ajalukku.

Wikipedia andmetel loodi esimene mobiilside võrk 30 aastat tagasi Jaapanis – aasta oli 1978 ja Soome firma Nokia lõpetas toona küll kummikute tootmise, aga mobiiltelefonidest oli nende äri veel päris kaugel.

Nokia edu põhjuseks pole see, et nad tulid turule esimestena, vaid hoopis see, et nad teadsid hästi, mida turg vajab. Esimene mobiiltelefon polnud Nokia oma, aga näiteks esimene „smartfon“ (mobiiltelefon internetiga) loodi just Nokia poolt.

Andrei Korobeinik Andrei Korobeinik

Edukas äriidee ei pea olema “esimene maailmas” – Google ei olnud esimene otsingusüsteem internetis, Ford ei olnud esimene autotootja, Microsoft ei loonud esimest operatsioonisüsteemi, Skype ei olnud esimene VOIP kõnede teenusepakkuja.

Nende firmade edu taga ei ole juhus. Neil kõigil oli midagi, mis eristas neid konkurentidest. Nad tulid turule, mis ei olnud sellel ajal sugugi tühi. Nende innovatsioon seisnes olemasolevate kontseptsioonide täiendamises.

Nii et tõepoolest, veel üks kohvik või juuksurisalong ei ole eriti ahvatlev äriidee. Kui nad aga suudavad konkurentidest eristuda, siis võib see olla hoopis teine teema.

Innovatsiooni jaoks on ruumi ka “tavalistel” äridel. Starbucks on kohvik, aga nad kasutavad innovatsiooni sisuliselt igas oma äriprotsessis – alates uue kohviku asukoha valimisest kuni kohvi valmistamiseni. Tulemuseks on firma, mis maksab 100 miljardit Eesti krooni.

Asju, mida saab paremini teha, on piisavalt palju pea igas ärivaldkonnas. Tasub ringi vaadata – järgmine Nokia või Starbucks ootavad oma loojat. Miks mitte Eestist.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2009, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing