Uudised
Hannes Sarv
8. veebruar 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahumaa puges võlgadega Alta Foodsi hõlma alla

Jaanuari teises pooles emiteeris Alta Capital Partners gruppi kuuluv AS Alta Foods 282,5 miljoni krooni eest uusi aastase tähtajaga võlakirju. Tegemist ei olnud uute investorite kaasamisega, vaid juba tähtaja ületanud võlakirjade asendamisega.

Nii sai Rahumaa ühes partneritega investoritelt aastase ajapikenduse varasemate Alta Foodsi ja ASi Vicron Investment Group võlakirjade lunastamiseks. Kummagi tähtajad olid mullu detsembris, maht kokku ligi 166 miljonit krooni.

"Refinantseerisime olemasolevad võlakirjad ühe instrumendiga, millel on pikem tähtaeg ja millega seotud väljamaksed on kergemini planeeritavad. See on parem nii meile kui ka meie investoritele," selgitas Rahumaa.

AS Alta Foods kanti äriregistrisse 2007. aasta lõpus. Alta Foodsi loomise eesmärk oli lõpuni viia 2007. aasta sügisel Rahumaa ja Oliver Kruuda vahel kokku lepitud Kalevi toiduainetööstuste ostutehing.

Kalevi toiduainetööstuse ja Tere piimatootmise ostmiseks tasus Alta Foods Kalevile aasta eest ettemaksuna 6 miljonit eurot (ligi 94 miljonit krooni), mida nüüd tehingu luhtudes Stockholmi kaubanduskoja arbitraažiinstituudi vahendusel tagasi nõuab.

Küsimusele, millega ettevõte peale selle tegeleb, jättis Rahumaa vastamata.

Kalev lubas sügisel esitada Alta Foodsile omapoolse nõude - lisaks 3 miljoni euro suurusele leppetrahvile sooviks Kruuda lisada tehingu ärajäämisest tingitud kahjud, mis küündivad tema hinnangul 11,8 miljoni euroni.

Praeguseks on vaidlus jõudnud menetluskulude maksmiseni.

Stockholmi arbitraažiinstituudi reeglite järgi jaotatakse kulud osapoolte vahel võrdselt. Kui aga kostja, praegusel juhul Kalev, maksta ei soovi, võib seda teha hageja.

Sellisel juhul pole aga Alta Capital Partnersi õigusosakonna juhi Anton Sigali sõnul võimalik Kalevil vastunõuet esitada.

"Kui Kalev soovib esitada vastuhagi, siis pole nad enam mitte ainult kostja, vaid oma vastuhagi osas ka hageja - see eeldab aga vastava tasu maksmist. Kui nemad vastuhagi ei esita, siis pole isegi hüpoteetilist alust ettemaksu mitte tagastada," kinnitas Sigal.

Praeguseks on Alta 200 000 euro (3,1 miljoni krooni) suuruse tasu ära maksnud.

Kalevi õigusteeninduse juht Allan Viirma seda küsimust ja võimalusi vastuhagi esitada kommenteerida ei soovinud, viidates arbitraažimenetluse konfidentsiaalsusele.

Kas Alta nõue tuleb arvesse ka võlakirjade tagatisena, seda suuremad investorid ja Rahumaa ei täpsustanud.

Rahumaa sõnul on Alta Foodsi emiteeritud võlakirjad tagatud kõigi asendatud võlakirjade tagatistega.

Rahumaaga seotud ettevõtete võlakirjade pikendamise kõrval investoritel teine valik sisuliselt puudus. Ehkki investorite arv on 12 võrra jahanenud, on neid endiselt palju - 181.

SEB Progressiivne Pensionifond, kelle portfell sisaldas varem Vicron Investment Groupi võlakirju, omab uusi Alta Foodsi võlakirju 8,1 miljoni krooni väärtuses.

"Meie arvates oli võlakirjade asendamine parem lahendus kui Vicron Investment Groupi tagatiste realiseerimine praegusel turul," kinnitas SEB fondijuht Endriko Võrklaev.

Suurimat, umbes 40protsendilist osalust emissioonis omab Hansa Private Debti võlakirjafond, mille portfellis olid ka kõik kolm asendatud võlakirja.

Praeguseks on esitatud vaid arbitreerimise taotlus. Hagi ei ole veel esitatud, samuti ei ole veel formeeritud arbitraažikohtu koosseisu. Seega, menetlemine ei ole kindel.

Arbitraažipraktikas on küllaltki tavapärane, et kõik kulud kannab asjast huvitatud hageja, eriti aga siis, kui on ebaselge, kas hageja on võimeline hiljem kostja võidu puhul vastaspoole kulusid hüvitama. See on kooskõlas ka Stockholmi arbitraažiinstituudi reeglitega.

Ma ei pea õigeks avada ASi Kalev menetlustaktikat, kuid on täiesti kindel, et miski ei saaks takistada hagi esitamist Alta vastu.