Juhtkiri: näljase krokodilli esimesed ampsud

1706-aripaev 09. veebruar 2009, 07:38

Lõpuks ometi hakkame tooma oma riigi
kulusid sellele tasemele, kus me oleme võimelised neid rahastama. Eelmise nädala
lõpus otsustasid ministrid ära, kust võetakse maha 8 miljardit krooni.

See on võimas edasiminek, kuid ikka veel ei peegelda kokkutõmmatud riigisektori kulud tegelikkust. Kärpeid kommenteerinud endised rahandusministrid Aivar Sõerd ja Taavi Veskimägi märkisid õigesti, et ka praeguses kärpekavas on veel sees liiga palju õhku.

Nii on kuludes-tuludes tehtud arvestuslikke lükkeid, mis tegelikku kokkuhoidu riigile ei too (kohalikele omavalitsustele eraldatavate tulumaksusummade vähendamine, Arengufondi aktsiate liigutamine). Sõerd arvas, et reaalset kokkuhoidu on kavas vaid 4-5 miljardit.

Samas ei tohi alahinnata, kui raske ülesanne valitsuskabineti ja eriti rahandusministri õlul on. Reaalmajandus jookseb praegu kõigil eest ära: alles jõuab üks kava valmis saada, kui juba täitub järgmine kõige mustem stsenaarium. See ei ole ainult Eesti probleem.

Õnnitleme valitsust kokkuleppe puhul vähendada riigieelarvest palka saavate inimeste palgakulusid 10 protsendi võrra.

See ei anna mitte ainult olulist kokkuhoidu, vaid on märk, et lõpuks hakkame jõudma ka riigisektoris uue mõtlemiseni. Just nimelt "hakkame" - on kõnekas, et kui uudised negatiivsest lisaeelarvest neljapäeval Äripäeva veebisaidile ilmusid, olid sama päeva loetuimate lugude seas ka uudised pealkirjadega "Keskpanga krediitkaart taskus igal teisel töötajal" või "Saadikud viivad valijad spaasse, kolleegid ööklubisse". Nüüd, kus valitsus on saatnud selge sõnumi, et keskmiselt vähenevad riigiteenistujate palgad kümnendiku võrra, mõjuvad rahvasaadikute, keskpanga, Tallinna linnavalitsuse ja teiste liialdused silmatorkava häbematusena.

Ja siis on veel see "teine pool" ehk ettevõtluse abipaketid ja kõik muud majanduse turgutamise kavad, mida riigid kõikjal meie ümber koostavad. Kas meie ei peaks ka praegu pigem kulusid suurendama, et majandust elavdada?

Kui teised seda teevad, siis paneme ju oma ettevõtjad ebavõrdsesse seisu. Jah, me peame majanduse taas käima tõmbama, muidu ei saa uus kasv ka tulla. Valitsus ongi pannud kokku ettevõtluse tugipaketi hinnaga 6,1 miljardit krooni. See auk tuleb aga jälle omakorda kinni lappida, samuti on oluline, et nüüd ei hakataks makse tõstma.

Seega: ärgem loogem endale illusioone. Ehk tõenäoliselt seisab ees uus ja veel valusam ring kärpeid. Kuid samas vastab tõele, et veel suuremate tükkide kaupa korraga eelarvet haugata käiks kabinetile üle jõu. Nad tõmbasid sisuliselt maha ligi kümnendiku aastasest eelarvest. Enne järgmist ringi peab veidi seedima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. February 2009, 07:43
Otsi:

Ava täpsem otsing