Rein Lang: Margus Kurm pole rikkunud teenistuspiiranguid

09. veebruar 2009, 17:28

Minister Rein Lang vastas täna riigikogu
ees küsimustele, mis puudutasid riigiprokurör Margus Kurmi väidetavat
ebaseaduslikku tegevust.

Järgneb väljavõte riigikogu istungist. Riigikogu liikmete küsimustele vastab minister Rein Lang:

Millisel viisil teie ministrina olete reageerinud, kontrollimaks teie haldusalas asuva prokuratuuri juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi väidetavalt ebaseadusliku tegevuse kohta väljaöeldud asjaolusid?

Mina olen reageerinud täiesti adekvaatselt, jäädes täiesti rahulikuks ning lasknud juhtival riigiprokuröril teha oma vajalikku ja rasket riikliku süüdistaja tööd tema poolt menetletavates olulistes kriminaalasjades, sealhulgas ka antud kriminaalasjas, kus on süüdistatavatena vastutusele võetud rahvusvaheline narkootikume vedav jõuk. Justiitsminister ei oma mingisugust õigust sekkuda käimasolevasse kriminaalmenetlusse, millest tulenevalt arupärimine on esitatud. Kuna tegemist on avaliku kohtuistungiga, siis võivad kõik arupärijad soovi korral minna ja jälgida selle läbiviimist.

Kriminaalmenetlusele kehtivad reeglid, mis on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. Eesti Vabariigis kehtib põhiseadus, mille § 146 sätestab selgelt, et õigust mõistab ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ajaleheviited siiamaani seaduste hulka ei kuulu. Kui Riigikogu liikmed kõik ehk ei ole kursis kriminaalasja alustamise ja alustamata jätmise peale edasikaebamise reeglitega, mis kõik on kenasti kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud, siis advokaat, pealegi veel professor, võiks sellega kursis olla. Seega kui austatud advokaadil on andmeid toimepandud kuritegude kohta, tuleb tal esitada kuriteo teade uurimisasutusele või prokuratuurile, kui menetlus jäetakse alustamata, on võimalik see otsustus vaidlustada ringkonnakohtus. Ajaleht ei kuulu ja ma ei kavanda ka seadusmuudatust, et hakkaks kuuluma, menetlejate hulka, kes oleks pädev kriminaalmenetlust läbi viima, süüdistust esitama ja õigust mõistma. Kordan veel kord, et ametlikult ei ole ükski advokaat ega süüdistatav vastava kaebusega või sellise avaldusega käimasolevas menetluses esinenud. Selliste väidete levitamise eesmärgiks võib olla tõenäoliselt takistada kriminaalmenetlust ja saavutada prokuröri vahetus, mida ei ole õnnestunud teha menetlusseaduses ettenähtud protsessireegleid järgides. Kuna väites mainitud advokaat ei kuulu Eesti Advokatuuri, siis on raskendatud tema tegevusele hinnangu andmine või küsimine ka läbi Eesti Advokatuuri omavalitsusorganite.

Täiendavalt märgin, et prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamine on kuriteona karistatav ja see peaks iga prokuröri kutsuma üles valvsusele mitte minema seadusega pahuksisse. Teisalt peab aga ka teadvalt valekaebuse esitaja arvestama enda suhtes samasuguste karmine tagajärgedega.

Kas Margus Kurm on tunnistatud kahtlustatavaks või kas on algatatud teenistuslik järelevalve või distsiplinaarmenetlus Margus Kurmi suhtes?

Ei ole. Kriminaal- või distsiplinaarmenetluse algatamiseks kellegi suhtes peab eksisteerima piisav alus või kahtlus. Margus Kurmi suhtes ei ole alustatud ühtegi kriminaalmenetlust ja seetõttu on välistatud ka tema tunnistamine kahtlustatavaks. Samuti ei ole algatatud tema suhtes teenistuslikku järelevalvet või distsiplinaarmenetlust.

Kui Margus Kurmi suhtes ei ole distsiplinaarmenetlust algatatud, siis mil määral võib olla tegemist peaprokurör Norman Aasa tahtliku tegevusetusega?

Kuna distsiplinaarmenetluse algatamiseks puudub seaduslik alus, siis ei saa riigi peaprokuröri süüdistada ka selle ebaseaduslikus mittealgatamises või tegevusetuses. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, kui neid ei ole, siis puudub ka igasugune põhjus vastava menetlusega tegelda. Seega antud juhul ei ole tegemist Norman Aasa tahtliku tegevusetusega. Võimalik, et advokaadi eesmärgiks oli oma jutuga saavutada vaid seda, et algatataks distsiplinaarmenetlus, misläbi prokurör kõrvaldataks selle läbiviimise ajaks ametist ja niimoodi pidurdataks kriminaalmenetluse läbiviimist.

Kas prokuratuur on kontrollinud juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi kinnisvaraäride ja tehingute võimalikku seotust tema poolt uuritavate kriminaalasjades süüdistatavate ärimeeste või nende lähikondsetega, sealhulgas juriidiliste isikutega?

Riigiprokurör Margus Kurm ei ole rikkunud prokuratuuriseadusega prokurörile seatud teenistuspiiranguid. Seaduse § 30 kohaselt ei või prokurör olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige. Äriühingu osaluse osas seaduses piiranguid ei ole. Passiivse investori staatus ei ole seega prokurörile keelatud ega saa mõjutada tema usaldusväärsust, seada kahtluse alla tema sõltumatust prokurörina. Margus Kurm on oma väikeosaluse osaühingust CePe Projektid märkinud iga-aastasesse majandushuvide deklaratsiooni ning esitanud need riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile.

Milliseid samme te peate vajalikuks, et suurendada järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle ja kes oleks järelevalve teostaja?

Seda küsimust oleme me siin saalis täna juba üks kord käsitlenud ja see annab mulle ka võimaluse vastata Aleksei Lotmani repliigile, et meil oleks vaja võib-olla prokuratuuri üle järelevalvet mitte üksnes ainult Riigikogu tasemel, et tugevdada prokuratuuri järelevalvet täitevvõimu poolt. See on selline trikiga asi. Täna kehtiva seaduse järgi on justiitsministril võimalus tõepoolest algatada teenistuslik järelevalve iga prokuröri osas, kuid ta peab selle menetluse andma üle prokuratuuri distsiplinaarkomisjonile. Siin on ainult üks erand – vabariigi peaprokuröri suhtes viib teenistusliku juurdluse läbi justiitsministeerium.

Kas see on piisav? Euroopa Liidus on mitmeid riike, kus justiitsministri roll prokuratuuri juhtimisel on määratult suurem. Rääkimata Ameerika Ühendriikidest ja enamikust Ladina-Ameerika maadest, kus istuv justiitsminister on reeglina ka peaprokurör. Ma toon teile ühe näite Euroopa ühest suurte õigustraditsioonidega riigist, see on Poola, kus veel täna on justiitsminister ka peaprokurör. Ja seesama justiitsminister, tänane justiitsminister, nüüd kahjuks juba tagasi astunud minu kolleeg, on esitanud Poola Seimile eelnõu, mille kohaselt võetaks justiitsministrilt prokuröri volitused ära. Ja prokuratuuri üle järelevalve teostamine käiks umbes samasuguste mehhanismidega, nagu see on täna Eestis. Nii et mudeleid me leiame siin seinast seina. Aga puhtpoliitiliselt, mõistes muidugi opositsioonisaadiku soovi, et koalitsiooni minister tuleb välja valimiseelsel perioodil avalikult ideega allutada prokuratuur tema juhtimisele, siis teie lahkel loal jätaksin ma selle siiski hetkel tegemata. Aga mis puudutab riigikogu-poolse järelevalve suurendamist, siis nii nagu ma ütlesin, see on kindlasti niisugune arutelu objekt ja kui see põhiseaduskomisjonis näiteks päevakorda tuleks, siis ma meelsasti jagaksin seal oma mõtteid. See on põhiseaduslik küsimus päris kindlasti.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. February 2009, 17:28
Otsi:

Ava täpsem otsing