Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigisektori palgakärped ähvardavad tulla valulikud

09. veebruar 2009, 18:09

Ehkki praegu pole veel kindel, kust ja
kui palju riigisektori palku vähendatakse, suurendab
määramatus tippspetsialistide himu välismaale tööle minna.

Poliitikud leppisid ööl vastu 5. veebruari kokku kaheksa miljardi kroonises riigieelarve kärpes, mille tulemusel vähendatakse riigisektori kulutusi 10%, minnes ka palkade kallale. Kuna majanduskriisist räsitud eraettevõtted on vähendanud palku 20% ja rohkem, uuris Äripäev riigiettevõtetelt kui palju palgakärped neid puudutavad.

Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liige Marko Otsing tunnistas, et palkade vähendamine võib kujuneda ettevõttele probleemiks, kuna lennujuhte ootavad avasüli naaberriigid kuni Uus-Meremaani välja. "Meile on igasugune kärpimine valus," rääkis Otsing ja lisas, "oleme juba praegu Euroopa kõige efektiivsem lennuliiklusteenindus ja vahe on mitte protsentides, vaid kordades."

Mis puudutab riigieelarve 8 miljardi kroonist kärbet, siis seal oli Otsingu sõnul küll palkade vähendamise punkt sees, kuid Lennuliiklusteenindusele selgemaid suuniseid pole veel antud. "Ega üleliia lihtsalt pole me kulusid lisanud, nõukogu hoiab sellel silma peal," rääkis Otsing.

"Nii traagiline see siiski ei ole, et kõik lennujuhid välismaale läheks. Senised minekud olid enne poliitikute viimast otsust ja 10% pole siiski nii suur palgamuutus, mis inimesi liikuma paneks," märkis Otsing samas. Viimati kaotas Lennuliiklusteenindus töötaja konkurendile jaanuaris ja kuuldavasti lõi hiljuti välismaise tööandjaga käed veel üks inimene.

Otsingu sõnul on Eesti lennujuhte läinud nii Põhja- ja Lõuna-Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse kui ka Lõuna-Aafrika Vabariiki. Mõnel juhul kannustab inimesi seiklusjanu, aeg-ajalt minnakse välisriiki aga ka kõrgemat pensioni püüdma.

"Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariiki, sinna üks tavaline inimene ei lähe. Ta võib seal kaks korda rohkem palka saada, aga kas tahate elada okastraadi taga," küsis Otsing. "Mõni tahab ja mõni mitte," vastas ta ise.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et kui riigiettevõte peaks kommenteerima poliitikute otsuseid, siis nemad seda ei tee. "Eesti Raudtee on kulude kärpimisel muust majandusest mitu ringi ees," rääkis ta. Pidime kulusid vähendama alates 2007. aastast, mil kaubaveo mahud vähenesid, lisas Glase.

Tema sõnul alustas Eesti Raudtee tegevuskulude, sh palgakulude vähendamist teistest ettevõtetest kaks aastat varem ja selle aja jooksul on kulusid kärbitud sadade miljonite kroonide ulatuses.

Siiani pole riik kui omanik Eesti Raudteelt palkade vähendamist nõudnud. Jätkuva majanduslanguse tingimustes on Glase sõnul aga loogiline, et raha tuleb täiendavalt kokku hoida, kuid seda tehakse tavapärasele käsuliinile vastavalt: omanik avaldab soovi nõukogule, nõukogu annab selle edasi juhatusele ning juhatus teeb kärbeteks omad ettepanekud.

Tallinna Sadama tänavune palgakulu on ettevõtte avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul juba praegu väiksem kui möödunud aastal. "Kuna me oleme äriühing, me riigieelarvest palgaraha ei saa ja see ei tekita riigile kulu," rääkis Ratassepp. Pigem on riigiettevõtete puhul küsimuseks see, kui palju nad eelarvesse tulusid üle kanda saavad, lisas ta.

"Administratiivselt on seda keeruline teha, see on kahepoolne (töötaja ning tööandja – toim.) kokkulepe," märkis Ratassepp Tallinna Sadama palkade vähendamise kohta.

Eesti Energia teatas pressiesindaja vahendusel: "Palkade vähendamise küsimust pole meil veel päevakorras olnud, seetõttu pole me valmis teemat kommenteerima."

Praegu koostab Eesti Energia aprillis algava majandusaasta eelarvet. Juba varasemast on ettevõtte struktuuri muudetud ja sellega kulusid kokku hoitud ning uue eelarve kulu- ja kärpeotsused sünnivad osakonnajuhtide tasandil. Tervikpildi saab eelarvest alles märtsis, lisas pressiesindaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. March 2009, 18:28
Otsi:

Ava täpsem otsing