Ettevõtjad valiksid tõstmiseks tarbimis- ja tulumaksu

Hoolimata viimastel päevadel ägenenud aruteludest võimalike maksutõusude üle soovitas rahandusminister Ivari Padar eile keskenduda esmalt selle aasta lisaeelarvele. "Sel aastal me mingeid maksumuudatusi ei kavanda. Makse ei saa tõsta või langetada üleöö. Seetõttu ei tahaks ka ühegi maksu üle spekuleerida. Kindlasti on maksud laual 2010. aasta kontekstis, aga sellest räägime siis, kui 2009. aasta lisaeelarve on lukus," lubas Padar.

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles, et raamatutarkus ei soovita üldiselt kriisiajal makse tõsta.

"Lühiajalise kriisi puhul ei soovitata nõudmise elavdamise eesmärgil tegelikult ka vastupidist, ehk maksude langetamise järel ei pruugi täiendav nõudlus tekkida," lisas Ross.

Ross rääkis, et majandusele on pikemas perspektiivis kasulikum, kui maksustatakse rohkem lõpptarbimist.

"Teiste riikidega võrreldes maksab tööjõud Eestis väidetavalt liiga palju makse. Senistes maksustrateegiates oleme selle asemel lubanud rohkem maksustada tarbimist ja ühiskonnale või keskkonnale kahjulikku tegevust," sõnas keskpanga asepresident.

Ta lisas, et väga vähe maksustatakse Eestis ka varandust.

maxit Estonia tegevdirektor Viktor Valkiainen ütles, et üksikisiku tulumaksu ajutine tõstmine 25-26 protsendini on kõige valutum viis maksulaekumisi parandada.

"See oleks selgelt solidaarsusel põhinev maksutõus - kes saab rohkem, maksab rohkem. Juriidiliste isikute maksumäärade tõstmine oleks praegu rumalus. See ei edenda ettevõtlust, vastupidi, peletab eemale needki, kes on tulemas või siin enda tegevust laiendamas. Ettevõtte tulumaksu sisseseadmine ei anna ka oodatud maksulaekumisi. Kõik kaotavad efektiivsuses ja kasumis, kui üritavad raskel ajal inimesi tööl hoida," rääkis Valkiainen.

Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito arvas, et kõige valutum oleks tõsta üksikisiku tulumaksu 2-3 protsendi võrra.

"Lisaks on üks riskivaba koht - alkoholiaktsiis. Viin pole kunagi nii odav olnud kui praegu," lisas Leito.

Ettevõtete tulumaksuvabastuse kaotamist ta ei poolda.

"Need firmad, kes dividende maksavad, maksavad maksu niikuinii. Need, kes tulumaksu ei maksa, on valinud investeerimise tee ja loovad uusi töökohti," põhjendas Leito.

Ta lisas, et kõige parem oleks maksumuudatustest hoidumine.

"Kui riik ei saa maksudega hakkama, peab riik muutuma õhemaks. Olukord, kus erasektor ei suuda riigiga palgaturul konkureerida, on absurdne. Maksudega mängimise asemel peaks riik kokku hoidma," arvas Leito.

Suurettevõtja Olari Taal ütles, et kriisiajal maksudega ei mängita, sest potentsiaalne investor võib riigi geniaalsust pidada kogemata rumaluseks.

"Kehval ajal on ettevõtlusmaksude langetamine mõistetav. Eraisikute tulumaksu tõus suurendab tööjõukulusid, mis pole kuuldavasti eriti ettevõtlussõbralik," ütles ta.

Maksureformi peaks ette võtma pärast majanduslangust. "Tänast vaesust ei saa ümber jagada. Jagada saab vaid tulevikus tekkivat rikkust. Väikese riigi puhul peab arvestama ka maksude administreerimise hinda. Ka seda, et ELis liiguvad kapital ja tööjõud vabalt. Soosima peab rikkuse loomist," tähendas Taal.

ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson arvas, et juriidiliste isikute tulumaksumäär võiks olla näiteks 15% nagu Lätis ja Leedus. "Kaotada võiks erinevad erisoodustusmaksud, näiteks arstiabi, taastusravi, spordi, koolituse osas. Osa teemasid, näiteks isikliku auto kasutamist töösõitudeks, pole meil üldse arendatud," rääkis Henriksson.

Maksude muutmisest rääkides peaks investeerimispanga LHV analüüsiosakonna juhi Erki Kerdi arvates eelkõige silmas pidama ettevõtteid, kelle jaoks praegune maksukeskkond on ajale jalgu jäämas ega toeta üldist teadmistemahuka ekspordisektori arengut.

"Võiksime rääkida sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamisest, mida on tehtud juba mitmes Euroopa Liidu riigis. Võiks mainida ka väärtpaberitulude 0protsendilist maksustamist. See aitaks Eestis kinni hoida jõukamaid eraisikuid, ehk lähiümbrusest juurdegi meelitada," arutles Kert.

Briti-Eesti Kaubanduskoja liige, enne Äripäevale vastamist rahvuskaaslastest ärimeestega konsulteerinud International Language Services Groupi juht Phil Marsdale ütles, et üldine madalam maksukoormus tagab suurema maksutulu. Lisaks peaks brittide hinnangul kärpima riigi valitsemiskulusid.

Küsimus, kas maksumäärasid peaks muutma ja milliseid, on sekundaarne. Esimene küsimus on hoopis see, milleks peab meie riik suuteline olema. Üksikisiku tasandil on asi selge - meie kodanike ootus on suhteliselt lähedane sellele, mida pakuvad Skandinaavia riigid. Sellepärast on põhjendatud, et Eestis on küllalt kõrge sotsiaalmaks, aga ka valdav ravikindlustuskatvus ja tugev turvameetmestik töö kaotanutele (ümberõpe, abiraha).

Ettevõtted on seni justkui olnud riigiga kokkuleppel - vähe maksukoormust, vähe regulatsiooni, vähe sekkumist, aga loomulikult ka vähe abi. Seni, kuni hästi läks, sobis see küll. Nüüd, kui esimest korda seistakse silmitsi väga valusa majanduskonjunktuuriga, on ettevõtjad äkki teist meelt - riik peab meid toetama, sest kõik Euroopa riigid teevad nii! Riigile on aga kõigi meie seniste valimistega kinnitatud ühiste arusaamade järgi endiselt mõistlikum investeering haritud töötaja, ka haritud ettevõtja, muide selline, kes tuleb vabal turul toime, ilma et hakkaks kohe unistama riigiabist, kui vähe raskeks läheb.

Kui ühiskond on nõus, et seniseid avaliku sektori arendamise aluseid tuleb muuta (nt ettevõtted peavad saama võimalikult palju riigiabi), siis jõuame ka maksumuudatuste juurde. Mis oleks sel juhul mõistlikum, kui maksustada ka ettevõtted tulumaksuga ja suunatagi neid vahendeid riigiabiks igasugustes eri vormides?

Kas ettevõtjad on nüüd äkki jõudnud järeldusele, et vaba turg ja sellega kaasnevad riskid, millega tuleb ise toime tulla, neile enam päriselt ei sobi ja riik teab tegelikult ikka paremini kui nemad, kuidas majandust arendada? On meil selline ootuste muutus tõesti tekkinud? Mina seda ei tea, seda teavad Eesti ettevõtjad.

Aga kui asi nii on, siis soovitaks korraks mõelda sipelgast ja rohutirtsust ja jätta siit midagi meelde järgmise majandustsükli tarbeks.

Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani sõnul on järjest suurenenud kaudsete maksude osa, samas Eesti tööjõud pole teiste riikide võrreldes sugugi odavalt maksustatud.

Järvan lisas, et keskmisest väiksem maksukoormus on majanduskasvule soodsam. Praegune kriis võib siin küll korrektuure teha, kuid viimastel aastatel on riigid maksukoormust pigem alandanud, lausus ta. "Eriti puudutab riikidevaheline maksukonkurents kapitali ja üha enam ka tööjõu maksustamist," ütles Järvan.

tõsta käibemaksu, maksustada vara (kinnisvara), kehtestada nn signaalmaksud (nt energiaressursi raiskamise, luksuse, keskkonnakaitse eest)

tõsta eraisiku tulumaks 25-26%-le, II samba pensionifondi sissemaksed mingil perioodil nii töötajale kui ka riigile 2+4% asemel 1+2%

tõsta eraisiku tulumaksu paari protsendi võrra, tõsta alkoholiaktsiisi

juriidiliste isikute tulumaksumäär 15%-le, kaotada erisoodustusmaks

tõsta keskkonnatasusid ja aktsiise

ülempiir sotsiaalmaksule, väärtpaberitulu maksuvabaks

töötajate koolitamist ei tohiks maksustada, tulumaksumäär 20-25%, ettevõtte maks on Euroopa osaks olemise tingimus