Kriis selgitab tõelised võitjad

Kui üks süsteem kokku variseb, on mõistlik uute konstruktsioonide püstipanemiseks vaadata tagasi alguse poole. Nii on ilmselt varsti oma nägu muutmas ka fondidemaailm.

Riskifondide (hedge fund) juhid kaotasid eelmise aastaga keskmiselt 18,7 protsenti oma klientide varandust, mis on nende halvim tulemus vähemalt viimase 18 aasta jooksul.

Kui siia juurde lisada veel raha, mille investorid fondist välja tõmbasid, on riskifondide vara Bloombergi andmetel aastaga kahanenud pea poole võrra, 1,1 triljoni dollarini.

Võiks arvata, et kui kõik muu siin maailmas langema kipub, siis ega fondidki vastassuunas liigu ning kaotused on loomulikud.

See oleks siiski pisut ennatlik üldistus, kuna makrofondid, kes võtavad nägemusi investeeringuteks riigi makronäitajate põhjal, tegid eelmise aasta veresaunas viieprotsendilise kasvu ning on jaanuaris kerkinud juba 1,4 protsenti.

1994. aastal oli 65 protsenti fondide hallatavast varast makrofondide käes, eelmise aasta alguseks oli osakaal kahanenud 29 protsendile. Turgude tõustes oli riskantsem strateegia oluliselt tulusam, mistõttu raha kolis mujale. Turu langusega on tõestatud, et aktsiate tõusudele-mõõnadele mängivad fondid pole kuigi hästi riskide vastu maandatud ning turvalised vanad meetodid, kuigi teenivad tõusuga vähem, põletavad ka raha vähem.

Kes tahaks raha visata põhjatusse auku?

Ja raha maailmas ju tegelikult on. See on lihtsalt koondunud tagasi kas algsete omanike juurde või neile, kes selle õigel ajal teiste käest ära jõudsid võtta.

Septembrist kuni detsembrini on riskifondidest välja tõmmatud 236 miljardit dollarit. See raha on kinni madratsite ja põrandalaudade all, aga hakkab varsti peidikust välja kippuma.

Makroinvesteeringud sobivad praegusesse keskkonda hästi, sest ei vaja positiivse tootluse tekitamiseks võimendust, mida praegu ongi keeruline saada.

Vahel on tark mitte jalgratast leiutada ning ammu-unustatud vana taas kasutusele võtta.