Läti majandus vabalanguses

Sirje Rank 10. veebruar 2009, 00:00

"Ma ei välista, et selle aasta esimesel poolel võib SKP kahaneda ka 15-20%," kommenteeris SEB Läti vanemanalüütik Andris Vilks, põhjendades langust tarbimise ja investeeringute järsu vähenemise ning aasta lõpus ka eksporditurgude ärakukkumisega.

"Varem oli vähemalt paar sektorit, kus kasv jätkus, nüüd pole pea ühtegi," ütles Vilks.

Läti statistikaameti andmeil jätkus neljandas kvartalis langus nii tööstuse kui ka teenuste sektoris. Tööstustoodangu maht kahanes 11,3%, jaekaubanduse käive 15,6% ning restoranide ja hotellide käive 24,8%.

"Number iseenesest ei üllatanud, kinnitas vaid, et olukord Läti majanduses on kohutav," kommenteeris Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.

Nii võib kogu aasta peale Läti SKP langus tulla tänavu 10%, mis on kaks korda suurem Rahvusvahelise Valuutafondi abipaketis aluseks võetud numbrist. "Sellega tuleb neil kiiresti tegelda. See tähendab eelarves täiendavaid kärpeid," ütles Christensen.

Christenseni sõnul annab Läti SKP kokkutõmbumist kõrvutada Argentina ja Kagu-Aasia ning Skandinaavia kriisiga. Langus on sügavamgi. Mis aga praegu on toonasega võrreldes halvem - languses on kogu maailma majandus.

Esimest positiivset SKP numbrit prognoosib Danske Bank Lätile alles 2011. aastal ning pikaajaline kasvutrend ei taastu tõenäoliselt enne 2013. aastat.

Kiiresti kasvab Lätis ka tööpuudus. Eile avaldatud andmeil kasvas jaanuaris Lätis registreeritud töötute arv detsembri 7 protsendilt 8,3 protsendile. Andris Vilksi sõnul võib tööpuudus aasta lõpuks kasvada kuni 14-16 protsendile.

"Streike tuleb veel, seda on võimatu vältida," tõdes Vilks.

Christenseni sõnul ei ole Balti riikide majandusprobleemidele kiireid lahendusi. "Parim poliitikainstrument praegu on kannatlikkus. Kui keegi pakub lihtsaid lahendusi, siis jahib ta su häält või tahab raha välja petta," ütles Christensen. "Kui oled ikka kaks pudelit viina ära joonud, ei ole pohmellist kusagile pääsu," märkis ta.

Küsimuse peale, millist edu võib Läti tuleval nädalal Riiga saabuvale IMFile ette kanda, nimetas Vilks riigisektoris alanud koondamisi, avaliku sektori palgakärpeid ning riigi kontrolli alla võetud Parex Banka kõnelusi laenuandjatega, mis tõenäoliselt lõpevad panga sündikaatlaenude refinantseerimise kokkuleppega.

Kommenteerides Läti poliitilist valikut, mis eelistas devalveerimisele deflatsiooni, ütles Vilks, et valuutakursi muutus ei oleks Läti jaoks lahendus. "Meil pole reaalset ekspordipotentsiaali, et sellest kasu oleks," ütles Vilks. "Saaksime tulemuseks vaid tohutu inflatsiooni," lisas ta.

Lisaks on lätlastel suur laenukoorem eurodes, millele pangad koos valitsusega lahendusi otsivad. "Tõenäoliselt sisaldab lahendus riigi garantiisid," ütles Vilks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:56
Otsi:

Ava täpsem otsing