Tuleme saneerimisega toime

ÄP 10. veebruar 2009, 00:00

Äripäevas saneerimisseaduse kohta arvamusi avaldanud advokaadid, audiitorid ja konsultandid on väitnud, et pankrotihaldurid pole õiged saneerimisnõustajad, kuna nad tegelevad ainult äriühingute likvideerimisega. See on ekslik seisukoht, ka pankrotimenetluses jätkub tihti ettevõtte majandustegevus ja on võimalik tervendamine.

Pankrotihaldur juhib ettevõtte tegevust ja koostab tervendamiskava. Halduritel on lisaks õigusteadmistele majandusalased teadmised, juhtimiskogemus, võime finantsanalüüse teha - objektiivselt hinnata, kas ettevõtet saab saneerida või mitte.

Ei saa alahinnata kohtu arvamust saneerimisnõustaja määramisel ja kohtu rolli saneerimiskava vastuvõtmisel. Kohus arvestab ettevõtja ettepanekut, kuid peab lähtuma oma veendumustest. Saneerimisnõustaja peab olema sõltumatu ettevõtjast ja tema võlausaldajaist. Kohtule peab jääma sõltumatus nõustaja määramisel.

Kui ettevõtja alustab saneerimisega enne püsivate makseraskuste saabumist, on saneerimismenetluse õnnestumine tõenäoline. Kahjuks näeme töös, et enamik ettevõtjaid võtab midagi ette alles siis, kui maksejõuetus on püsiv. Saneerimine on siis väga raske.

Pankrotihaldur on seetõttu sobiv isik nõustajaks - kui saneerimismenetlus lõpetatakse ja algab pankrotimenetlus, võib kohus määrata saneerimisnõustaja ka ajutiseks pankrotihalduriks. Siis on edasine menetlus kiirem ja arvestab rohkem võlausaldajate ja ka võlgniku huve. Saneerimisnõustaja ja pankrotihalduri tasu makstakse võlgniku ja võlausaldajate arvel, seega on ühe ja sama isiku tegutsemine mõlemas rollis ka odavam.

Arvestades nt Soome kogemusi, kus 80% saneerimismenetlustest läheb üle pankrotimenetluseks, oleme kindlad, et ka Eestis tuleb see suhe vähemalt esialgu samasugune või veel suurem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:56
Otsi:

Ava täpsem otsing