Välispatsiendid toovad Eesti meditsiini kasinalt lisaraha

Ehkki välismaa patsientide eest makstakse Eesti Haigekassa hinnakirja järgi, annaksid nad oma panuse rahanappuses meditsiini turgutamiseks.

Erahaigla Fertilitas juhatuse liikme Ivo Saarma sõnul on olenevalt erialast piiritaguste patsiente arv 5-8 protsenti, plastikakirurgias aga üle 50 protsendi. Plastikakirurgias käivad valdavalt soome ja rootsi keelt kõnelevad patsiendid, muudel erialadel on patsiendid Saarma sõnul pärit teistestki riikidest.

"Neist poole moodustavad meile lähemate riikide kodanikud: Soome, Venemaa jne. Käiakse aga ka päris eksootilistest kohtadest, nagu Colombia, Ameerika Ühendriigid, India jne," tõi haiglajuht näiteid.

Fertilitase sünnitusabis on välismaiseid kodanikke olnud ligikaudu 5 protsenti ning seda vaatamata sellele, et ükski riik ei maksa sünnitusabi kinni.

AS Medicum teenindab välismaalasi peamiselt Sadama Medicumis. "Välismaiste klientide hulk on meil seni olnud umbes 2 protsenti," ütles firma juhatuse liige Arvi Vask.

Tallinnas asuva Vitaclinika esindaja Ingrid Ehte sõnul on välismaistest klientidest esindatud kõige rohkem soomlased, vähem inglased. Kõige enam on viimastel aastatel pöördutud laserraviarstide poole.

Saarma sõnul on suur osa välismaalt nende juurde pöördujatest lähtunud just teenuse hinnast ning üldjuhul ei ole nad seotud oma riigis valitseva kindlustusega, kuid üha enam on hakanud piiri tagant Eestisse tulema patsiendid, kellel päritolumaa kindlustus nende raviteenuse kinni maksab.

"See on tõesti uus trend ning selliseid patsiente on üha rohkem. Nad tulevad meile erakindlustuse garantiikirja või riigisüsteemi kinnitusega, nii et kõik selle inimese ravikulud makstakse kinni," rääkis Saarma.

Lisaks Skandinaaviale on huvi Eestis pakutavate raviteenuste vastu väga suur ka Venemaal. Peterburi erakliinikutega võrreldes on Eestis hinnad tihti 2-3 korda odavamad ning teenuse kvaliteet siin on üldiselt kõrgem kui Venemaal.

Paraku on asjaajamine nii keeruliseks aetud, et see paneb teenuse pakkumisele piiri peale. "Soovijaid on tegelikult rohkem, kui tulla saab. Sageli on hiljem tarvis tulla järelkontrolli, aga kui inimese liikumine on piiratud, siis on see raske," täheldas Saarma.

Ta lisas, et kuigi on näha, et patsientide reserve jagub ka Eestis, valmistutakse selleks, et hakata end tutvustama väljaspool Eestit.

Eesti suuremate riigi või Tallinna rahastatavate haiglate juhid tunnistavad, et plaaniliste välismaiste patsientide hulk on seni olnud pigem marginaalne.

Lääne-Tallinna Keskhaigla ravikvaliteedijuht Imbi Moks ütles, et kuigi seni on nende haigla patsientidest välismaalased väikese osa moodustanud, ei ole haigla oma raviteenuseid välismaal tutvustanud. "Nakkuskeskuses oli 2008. aastal haiglaravil 22 ja ambulatoorset ravi sai ka 22 Euroopa ravikaarti omavat patsienti," sõnas ta.

Ida-Tallinna Keskhaigla arendusjuht Peeter Ross ei usu, et välismaalt Eestisse ravile tulemine väga populaarseks osutub.

Haigekassa välissuhete osakonna juhataja kohusetäitja Linda Sassiani sõnul otsest tungi plaanilise arstiabi saamiseks Eestis täheldatud ei ole.