Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eksportivate ettevõtete tugipakett sai rohelise tule

10. veebruar 2009, 11:50

Eile õhtul kiitis valitsuskabinet heaks
minister Juhan Partsi esitatud riigi tugipaketi ettevõtete finantseerimiseks
kogumahus 5,7 miljardit krooni.

Tugipaketis välja pakutud neli abimeedet on mõeldud väikese ja keskmise suurusega Eesti eksportivate ettevõtete finantseerimisprobleemide leevendamiseks.

Maksimaalne laenusumma ühele ettevõttele võiks olla 30 miljonit krooni ning ekspordi osakaal ettevõtte käibest peaks olema vähemalt 20%. 5,7 miljardit kroonise tugiprogrammiga saab toetada 1300 ettevõtet, mis moodustavad 45% sihtgrupi ettevõtete arvust.

Toetust saavad taotleda töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse, transpordi ja side, majutuse, toitlustuse ja äriteeninduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Toetust ei saa taotleda põllumajanduses, jahinduses, metsamajanduses, kalanduses, kinnisvara alal, finants- või riigisektoris tegutsevad ettevõtted.

Järgneb ettevõtete tugipaketti lühikirjeldus:
1) KredExi laenukäenduste limiiti suurendatakse 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini.
2) ekspordigarantiide limiiti suurendatakse 1 miljardilt kolmele miljardile kroonile. KredExi väljastatavate ekspordigarantiide põhimõtteid muudeti, et aidata kaasa ekspordi elavdamisele riskide maandamise kaudu. Muudatuste eesmärk on suurendada garantiiskeemi riskide võtmise võimet ning tagada eksportijatele stabiilsus ekspordigarantiide pakkumisel. Uus rakendusmehhanism võimaldab senisest oluliselt ulatuslikumalt väljastada ka lühiajalisi ekspordigarantiisid, mille järele on ettevõtjate seas praegu eriti suur nõudlus.
3) ettevõtetele, kelle omafinantseeringu määr jääb panga silmis liiga madalaks, pakutakse omakapitali laenu. Võrreldes senise allutatud laenuga (KredExi Kapitalilaen) oleks väljaandmise tingimused soodsamad - väiksem erikontrolli maht, intress sõltuvuses edukusest, pikem maksepuhkus, soodsam ja ajatatud intress.
4) finantsturgudelt hangitakse täiendavat ressurssi, et seda pankadele soodsama intressiga edasi laenata. Riigi nullintressiga ressursi kombineerimisel soodsa võõrfinantseeringuga saab kaalutud keskmise intressi tuua madalamale turul tavatingimustel pakutavast parimast intressist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2009, 08:22
Otsi:

Ava täpsem otsing