Käendus firma laenule võib viia vara

10. veebruar 2009, 17:28

Majanduslangusest tingitud pankrottide
keerised haaravad ühe enam endaga kaasa firmaomanike isiklikud varad ja kodud,
mille nad ettevõtte laenu saamiseks lisatagatisena pangale on pantinud.

Kohtutäitur Rocki Alberti sõnul hakkas isiklike tagatiste menetluste arv eelmise aasta suvel märgatavalt kasvama ning kerib tänase päevani tuure juurde.
"Kaudselt arvestades minu enda praktika järgi jääb see protsent ehk alla kümne laenude arvust," ütles Albert ja selgitas, et täiturid ei pruugigi teada, et järjekordse haamri alla läinud eluaseme näol on tegemist ettevõtte laenu lisatagatisega, kui see just kuskilt lepingust või paralleelselt ettevõtte kohta käiva menetlusega välja ei tule.

Isiklik tagatis levinum väiksemate firmade seas
Kui aga ettevõte on juba pankrotti läinud, ei teagi täitur mõttelist linnukest hapuks läinud ettevõttelaenu isikliku tagatise lahtrisse teha.
Küsimustele, kui suurel osal ettevõtte laenudest on lisatagatiseks isiklik käendus või kinnisvara ja milline on nende keskmine väärtus, Äripäev pankadelt vastust ei saanud. "Me ei ole vajalikuks pidanud küsitud statistika kogumist, kuna finantseerimisprojektidele läheneme individuaalselt ning panga pakkumise tingimustes lähtume iga konkreetse projekti riskitasemest," põhjendas näiteks SEB äriarenduse divisjoni juht Mart Maasik.

Swedbanki väikeettevõtete osakonna juhi Krõõt Kilvet-Rootemani sõnul on isikliku kinnisvara tagatiseks seadmine eriti levinud just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kus ettevõtte omanik ja vahel ka pere annab oma isikliku vara tagatiseks, et saada paremaid laenutingimusi.

Sellise tagatisega laenude osakaal Swedbanki portfellis ei ole Kilvet-Rootemani kinnitusel majandustsüklitest sõltuvalt kasvanud ega ka kahanenud. Paraku on vabalangusesse sattunud majanduse tingimustes just need laenud saanud veskikiviks ettevõtjate kaelas, mis lisaks firmale veavad pankrotisohu ka eraisikust ettevõtja enda.

Pangad kinnitavad, et püüavad sellises olukorras leida erinevaid võimalusi ning vara realiseerimine on neist kindlasti viimane. "Üheks lahendusvariandiks pakume näiteks teha laen ümber eraisiku laenuks ja seeläbi jaotada laenumaksed pikema perioodi peale ning päästa eraisikule vara," ütles Kilvet-Rooteman.

"Leia ükskõik missugune teine võimalus, aga oma kodu panti ei panda! See on kõige suurem lollus, mida teha saab, sest mitte kunagi ei tea, mis kas või sinust sõltumatutel põhjustel juhtuda võib," andis teistele ettevõtjatele tagantjärele soovituse aastaid edukalt tegutsenud firma anonüümsust palunud omanik, kes seisab nüüd silmitsi nii oma ettevõtte kui ka isikliku pankrotiga.

"Teoorias on õige, et see on väga suur viga," nentis saneerimisprotsessis oleva Norby Telecomi suuromanik Guido Sammelselg, kes on firma seljataguse kindlustamiseks isikliku kinnisvara panti pannud.

Sammelselg: pangad peaksid olema mõistvad
"Aga ajad on erinevad ja mina arvan, et pangad peaksid nüüd vastavalt sellele ka isiklikesse tagatistesse suhtuma äärmise mõistvusega," märkis ärimees.
"Lõpuks saab ettevõtja isiklikult karistatud ja teenib selle pealt lõpptulemusena Rootsi maksumaksja ja kuningriik," rääkis Sammelselg ja lisas, et tema võitleb koos Norbyga edasi ning loodab, et kõik läheb veel hästi. Küsimusele, kas ettevõtjad on liiga kergelt oma vara tagatisel laenu võtnud, vastas ta, et ühest hinnangut on raske anda.

"Pangad on survestanud, et lisatagatisi saada, ja inimesed on järele andnud. Nüüd tuleks pankadel sõna pidada ja käsitleda neid kui distsiplineerivaid tagatisi, mitte ettevõtjaid isikliku vara realiseerimisega täbarasse olukorda panna."

Pankrotihaldur: ärge nina norgu laske!
Pankrotihaldur Urmas Trossi sõnul peaks isikliku vara kaotusega tõtt vaatav ettevõtja kunagisest viltu läinud otsusest parima välja võtma.
"Eraettevõtte tegevuse ja arendamise eest on peamine vastutaja ettevõtte omanik, kes on samas ka suurima kasu saaja. Ettevõtlusega kaasnevad alati riskid ja omanik peab nendega arvestama," rääkis SEB äriarenduse divisjoni juht Mart Maasik.

"Hästi - tegid rumaluse ära ja nüüd tuleb jooksma hakata, et seda viga parandada. Iseenesest ja tasuta see ei lahene. Pank küsib alati oma raha tagasi, mingit heategevust ei toimu," nentis Tross. "Nüüd on ettevõtete jaoks just see õige moment käes ja igaüks saab ise hinnata, mis on tehtud ja mis tegemata jäetud," ütles Tross, kelle sõnul on seaduskeskkond selleks just praegu soodne - vastu on võetud saneerimisseadus ja võimalik on ka pankrotimenetluskompromissi teha.

"Menetluse algatamine on võimalus lahendada ära oma kohustused tunduvalt väiksemas mahus kui 100%. Selleks peab oma tegevuse üle vaatama ja tulevikus uutmoodi tegutsema. Nii saneerimise kui ka pankrotimenetluse kogemus õpetab kindlasti ettevõtjat, kui ta vähegi ise tahab sellest õppida," rääkis Tross.

Tema sõnul oli nii pankade kui ka ettevõtjate tõehetkeks aeg käes. "Eraisikute laenatud glamuur või ettevõtjate ainult laenule ülesehitatud kindla eesmärgita äriplaanid muutusid nii tavapäraseks, et jumal tänatud, et praegune tõehetk on käes - usun, et inimesed muutuvad objektiivsemaks ja soovivad pöörata enam tähelepanu raha kasutusele."

Kommentaar
Allan Martinson, ASi Martinson Trigon Venture Partners juhtivpartner
Tavaliselt annavad isiklikke tagatisi suurettevõtjad ise kas oma investeerimisfirmade kaudu või siis ka otse.
Kui keegi ehitab näiteks mingit impeeriumi, on tema isiklik ja ettevõtte vara ikka suhteliselt üks ja seesama, selles mõttes mingit vahet ei ole. Tihti on need investeerimislaenud, mis pole antud kindla kassavooga ettevõtetele, vaid pigem riskantsematele tulevikku suunatud projektidele.

Andsin ka ise eelmisel suvel enda firma kaudu käendusi teiste firmade nimel võetud laenudele, aga mitte väga suurel määral ja see oli lühiajaline tehing.
Mida mina pankadele ette heidaks, on see, et pangad vaatavad asja tihti väga mehaaniliselt. Kui meenutada kas või aegu, kui olin MicroLinki juht (7 aastat tagasi), andsid pangad suure hurraaga laenu ja surusid neid pealegi. Kui asjad läksid natuke halvemini, üritasid nad kohe aga laenud "koju tuua". Pangad on neid nuppe mõlemasse äärmusesse keeranud, mõistlik käitumine on kuskil seal vahepeal.

Mida soovitada ettevõtjale, kel laenuvõtmine ees ja küsimuse all lisatagatise andmine…
Kõik oleneb täiesti projektist ja tagatiseks antavast kinnisvarast. Kui mul on näiteks kolm maja, siis ma ei pane oma ainukest kodu panti. Kui ma seda teen ja olen pärast kuuse all, on küll kurjast. Kuskil peab inimesel olema stop-loss ehk see vara, mida ta mingil juhul loovutada ei taha. Igaüks peaks oma portfelli üle vaatama ja selge punase joone vahele tõmbama, kui suure osaga võib äriprojekti nimel riskida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. February 2009, 11:34
Otsi:

Ava täpsem otsing