Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puitehitiste tootja edulool kriips peal
Nord-Domus Ehituse pankrotihalduri Tiia Kalause andmeil on firmal võlgu kokku umbes 6,8 miljonit krooni, suurim võlausaldaja on Hansapank. "Ettevõtte makseraskused said alguse eelmisel aastal, kui üks tellija Rootsist jättis ehituse eest maksmata," kommenteeris Kalaus.
Kurb, et kavandatav ekspordi toetuspakett meie ettevõtte jaoks hiljaks jäi, kommenteeris Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember oma osalusega firma pankrotistumist.
"Olime puitmajade sektoris tugev eksportija," ütles Lember. "Kahju, et see ettevõtmine otsa saab," lisas ta.
Samas rõhutas Lember, et pole viimastel aastatel Nord-Domus Ehituse tegevtoimetamisega kokku puutunud, vaid on olnud passiivne investor. "Tean vaid põgusalt, et viimase hoobi firmale andis Rootsi partner, kes jättis raha üle kandmata," lisas ta.
Nord-Domus Ehituse juhatuse liikme Tarmo Schmidti sõnul alustasid nad 2007. aastal Rootsis ühe suusakeskuse ehitamist. Projekti maht oli 30 miljonit krooni. "Kuigi tellijalt jäi osa raha saamata, otsustasime objekti siiski ära lõpetada ja võtsime pangast laenu," rääkis Schmidt. Kui pank enam laenu ei pikendanud, andsime ise pankrotiavalduse sisse," lisas ta.
Schmidti sõnul otsustab nüüd võlausaldajate koosolek, kas hakata saamata jäänud raha Rootsi tellijalt kohtu kaudu sisse nõudma. "Samuti sõltub nüüd võlausaldajaist, kas firma jätkab tegevust või mitte. Praegu on meil töös paar väikest objekti Eestis," lisas Schmidt.
Palkmajatootja OÜ Mountain Loghome tegevjuhi Andres Minni sõnul on paljude puitmajatootjate põhiprobleem see, et kui neil läheb ühes kohas väga hästi, siis ei vaevuta otsima uusi partnereid.
"Raske on neil, kel on peamiselt vaid üks suur klient," kommenteeris Minn eilset uudist Nord-Domuse pankroti kohta. "Riskide hajutamiseks on oluline, et oleks võimalikult palju kliente erinevates riikides."
Minni sõnul on nemad kogu aeg hoidnud kinni põhimõttest, et ühe ekspordimaa osa ei ületaks 40 protsenti. "Seda põhimõtet on vahel olnud väga valus järgida, sest on olnud hetki, kus oleks olnud vägagi kasulik keskenduda vaid paarile suurele kliendile," lausus Minn.