Teie maja ja auto võtmed, palun

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 10. veebruar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teie maja ja auto võtmed, palun
Me oleme harjunud mõtlema, et ajelehepoisid saavad miljonäriks. Täpselt nii ju tegelikult suure osa Eesti elanikkonnaga juhtuski, kui me nõukogude aja seljataha jätsime ja kapitalismi rüppe purjetasime. Ent paraku pole keegi mitte kuskil garanteerinud, et miljonärist ei võiks saada ajalehepoissi.
Usume, et käimasolev majanduskriis paneb nii mõnegi senise jõuka ettevõtja olukorda, kus ta kaotab kogu oma vara. Kardame, et näeme firmade pankrotilaine kõrval ka eraisikute pankrottide lainet.
Viimastel aastatel on pangad aina rohkem nõudnud, et ettevõtjad tagaksid laenu oma isikliku varaga. Ning nüüd oleme jõudnud seisu, kus pankadel on põhjust neid tagatisi sisse nõudma hakata.
Tõsi, pangad ei ole veel olnud varmad eraisikute vara realiseerima. Ettevõtjad avaldavad lootust, et nad seda ei teegi ning kõige kibedam karikas läheb neist mööda. Ning pangad kinnitavad nagu ikka, et teevad seda vaid viimase häda korral. Küllap teevadki.
Samas võib panga heatahtlikkusele lootmine osutuda ajutiseks lohutuseks, sest kui majanduslangus veel järsemaks muutub, siis pank laenuvõtjale filantroopi ei mängi. Sellepärast pangad ju ettevõtja vara tagatiseks nõudsidki, et nende enda riskid maandatud oleksid. See ongi panga töö, riske hinnata. Paljud ettevõtjad seevastu riskide hindamisel nii oskuslikult ei käitunud.
Näiteks kinnisvara tundus mõnda aega tagasi valdkonnana, kus igaüks võis kätt proovida ning ikka mängust võitjana välja tuli. Olukorras, kus spekuleerimine ennast pikka aega õigustas, anti tagatisi ja võeti kohustusi kõhklematult. Soraineni advokaadibüroo advokaadid kirjutasid paar nädalat tagasi Äripäeva veebis pikalt sellest, et tihti ei anna juhatuse liikmed endale aru, kui suur vastutus neid on ähvardamas.
Veelgi enam, pankrotihaldur Ene Ahas on Eesti Päevalehes öelnud, et ettevõtjad suhtuvad sageli ka võimalikku eraisiku pankrotti liiga kergekäeliselt. "Selles nähakse võrdlemisi lihtsat võimalust võlgadest vabaneda, tegelikult võib see tähendada ettevõtluspiirangut viieks või ka kaheksaks aastaks, ühisvara jagamist ja müümist, miinimumpalgast elamist või ümbrikupalgaga töötamist," märkis pankrotihaldur. Seega ripub paljude ettevõtjate pea kohal terav kirves.
Äripäev loodab siiski koos ettevõtjatega, et pangad realiseerivad isiklikku vara viimasel võimalusel. Esiteks, eraisiku vara kallale minnes kannatavad ka temast sõltuvad lähedased. Ja teiseks, nagu viitab kõrvalleheküljel Jüri Mõis, pühitaks koos ettevõtjast eraisikute pankrottide lainega merre ka suur hulk meie ettevõtlikku meelelaadi. Lõppeks näitavad ju isiklikud tagatised kõige paremini ettevõtja usku oma ärisse ning motiveerivad teda pingutama.
Autor: ÄP
Hetkel kuum