Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjal kroonilaenuga nokk kinni, saba lahti

    "Kuigi ma pangast laenu juurde ei soovi, vaid tahan ettevõtte laenu kroonidest eurodesse tõsta, kergitab pank lepingus intressimarginaali praeguselt 1,5 protsendilt üle 4 protsendi," oli nördinud Pärnu transpordifirma OÜ Alforte omanik Ivo Anni, kes parasjagu laenu muutmise üle SEBga läbi räägib.
    "Võidaksin alla 2 protsendi, aga tahan rohkem võitu, sest laenu ma juurde ju ei võta," polnud Anni rahul.
    Ta toonitas, et tema ettevõte on alati tähtajaks laenu tasunud ning kunagi pole olnud ka muid võlgnevusi. Praegu koostab mees ettevõtte kohta tulevikuprognoosi, mida pank lõpliku otsuse tegemiseks nõudis.
    Eesti suuremate kommertspankade esindajad nõustusid, et kroonilaenu muutmine eurolaenuks on kulukas ja võit väike, kuna intressimarginaalid on vahepeal kõvasti tõusnud.
    Sampo Panga finantsjuhi Ivar Pae sõnul peab pank praegu eurodes laenu väljastamiseks vajalikud eurod kaasama varasemast oluliselt kallimalt. "Seetõttu peab pank tõstma marginaali ka siis, kui riskimarginaal korrigeerimist ei vaja," nentis Pae.
    "On loomulik, kui nafta hinna tõustes või alanedes näeme ka bensiinijaamades vastavaid muutusi. Finantskriisi algusest on raha hind olenemata valuutast marginaali mõistes kallinenud mitu korda," selgitas Sampo finantsjuht.
    "Eurolaenu saab pank anda praegu kehtivatel tingimustel. Kui minevikus võetud kroonilaenu marginaal on madalam, kui hetkel uutele laenudele pakutav marginaal, kaasneb laenu valuuta muutmisega tõesti marginaali ülevaatamine," nõustus SEB juhatuse liige Riho Unt.
    Pankadele saadetud küsimusele ärilaenude intressimarginaalide konkreetse suuruse või vahemike kohta soostus ainsana vastama Sampo Pank, kus keskmised marginaalid on 4-6 protsenti.
    Teised suuremad pangad vastasid klassikaliselt, et intressimarginaal sõltub konkreetsest ärikliendist ja isegi vahemikke olevat võimatu öelda.
    "Intressimarginaalide vahemik on mõnevõrra laienenud ja ülespoole liikunud ning endiselt väga individuaalne, sestap ei hakkaks siinkohal numbreid välja tooma," teatas näiteks Swedbank.
    Krooni baasintressile ennustavad pankurid pigem tõusu, samuti suurt kõikumist. Heitlikust intressist olenemata soovitavad pankurid laenamisel valuutat, milles on ettevõtte rahavood.
    "Krooni baasintress jääb euro omast kõrgemaks, kuid tasemeid ei hakka spekuleerima," sõnas Swedbanki ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov.
    "Eesti krooni intressimäärad jäävad lähiajal volatiilseks. Nõudluse suurenemine toob kindlasti kaasa intresside tõusu," märkis Pae.
    Undi sõnul on panganduse põhitõde, et kliendi laen peaks olema valuutas, milles ta saab oma sissetulekud.
    Märgid Eesti majanduse ülekuumenemisest ilmnesid 2007. aasta teisel poolel.
    Eesti majandus muutus ebakindlamaks, usaldamatus krooni vastu suurenes ja välisinvestorid soovisid vähendada investeeringutega seotud riske. Valuutaspekulatsioonidega kaasnes suurem vajadus kroonihoiuste järele, millele järgnes laenu- ja kroonihoiuste intresside järsk tõus.
    Oktoobris hoogu võtnud ülemaailmse finantskriisi tulemusena kerkisid paljude valuutade intressid. Suurriikide valitsuste ja keskpankade otsuste toel on mitmete põhivaluutade intressimäärad oluliselt alanenud.
    Eesti majanduse tuleviku suhtes on praegu palju ebakindlust, eurole üleminek on edasi lükkunud, mistõttu Eesti krooni intressimäärad püsivad Euriboridega võrreldes harjumatult kõrged.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.