Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjal kroonilaenuga nokk kinni, saba lahti

Piret Reiljan 12. veebruar 2009, 00:00

"Kuigi ma pangast laenu juurde ei soovi, vaid tahan ettevõtte laenu kroonidest eurodesse tõsta, kergitab pank lepingus intressimarginaali praeguselt 1,5 protsendilt üle 4 protsendi," oli nördinud Pärnu transpordifirma OÜ Alforte omanik Ivo Anni, kes parasjagu laenu muutmise üle SEBga läbi räägib.

"Võidaksin alla 2 protsendi, aga tahan rohkem võitu, sest laenu ma juurde ju ei võta," polnud Anni rahul.

Ta toonitas, et tema ettevõte on alati tähtajaks laenu tasunud ning kunagi pole olnud ka muid võlgnevusi. Praegu koostab mees ettevõtte kohta tulevikuprognoosi, mida pank lõpliku otsuse tegemiseks nõudis.

Eesti suuremate kommertspankade esindajad nõustusid, et kroonilaenu muutmine eurolaenuks on kulukas ja võit väike, kuna intressimarginaalid on vahepeal kõvasti tõusnud.

Sampo Panga finantsjuhi Ivar Pae sõnul peab pank praegu eurodes laenu väljastamiseks vajalikud eurod kaasama varasemast oluliselt kallimalt. "Seetõttu peab pank tõstma marginaali ka siis, kui riskimarginaal korrigeerimist ei vaja," nentis Pae.

"On loomulik, kui nafta hinna tõustes või alanedes näeme ka bensiinijaamades vastavaid muutusi. Finantskriisi algusest on raha hind olenemata valuutast marginaali mõistes kallinenud mitu korda," selgitas Sampo finantsjuht.

"Eurolaenu saab pank anda praegu kehtivatel tingimustel. Kui minevikus võetud kroonilaenu marginaal on madalam, kui hetkel uutele laenudele pakutav marginaal, kaasneb laenu valuuta muutmisega tõesti marginaali ülevaatamine," nõustus SEB juhatuse liige Riho Unt.

Pankadele saadetud küsimusele ärilaenude intressimarginaalide konkreetse suuruse või vahemike kohta soostus ainsana vastama Sampo Pank, kus keskmised marginaalid on 4-6 protsenti.

Teised suuremad pangad vastasid klassikaliselt, et intressimarginaal sõltub konkreetsest ärikliendist ja isegi vahemikke olevat võimatu öelda.

"Intressimarginaalide vahemik on mõnevõrra laienenud ja ülespoole liikunud ning endiselt väga individuaalne, sestap ei hakkaks siinkohal numbreid välja tooma," teatas näiteks Swedbank.

Krooni baasintressile ennustavad pankurid pigem tõusu, samuti suurt kõikumist. Heitlikust intressist olenemata soovitavad pankurid laenamisel valuutat, milles on ettevõtte rahavood.

"Krooni baasintress jääb euro omast kõrgemaks, kuid tasemeid ei hakka spekuleerima," sõnas Swedbanki ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov.

"Eesti krooni intressimäärad jäävad lähiajal volatiilseks. Nõudluse suurenemine toob kindlasti kaasa intresside tõusu," märkis Pae.

Undi sõnul on panganduse põhitõde, et kliendi laen peaks olema valuutas, milles ta saab oma sissetulekud.

Märgid Eesti majanduse ülekuumenemisest ilmnesid 2007. aasta teisel poolel.

Eesti majandus muutus ebakindlamaks, usaldamatus krooni vastu suurenes ja välisinvestorid soovisid vähendada investeeringutega seotud riske. Valuutaspekulatsioonidega kaasnes suurem vajadus kroonihoiuste järele, millele järgnes laenu- ja kroonihoiuste intresside järsk tõus.

Oktoobris hoogu võtnud ülemaailmse finantskriisi tulemusena kerkisid paljude valuutade intressid. Suurriikide valitsuste ja keskpankade otsuste toel on mitmete põhivaluutade intressimäärad oluliselt alanenud.

Eesti majanduse tuleviku suhtes on praegu palju ebakindlust, eurole üleminek on edasi lükkunud, mistõttu Eesti krooni intressimäärad püsivad Euriboridega võrreldes harjumatult kõrged.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing