Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kokkuhoid aastas ligi 20 miljonit krooni
Keskkonnaministeerium alustas valitsemisala ümberkorraldustega mullu suvel. Õigupoolest said muudatused alguse juba üle kolme aasta tagasi, kui endiste kaitsealade administratsioonide baasil loodi Riiklik Looduskaitsekeskus. Kohe selgus, et otstarbekam on teha veel suurem liitmine. Looduskaitsekeskuse eelarve ei võimaldanud täita kõiki talle pandud ülesandeid. Suure osa rahast taotles ta Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.
Panime kokku ümberkorralduste variandid, millest valitsus ja riigikogu kiitsid heaks keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse baasil keskkonnaameti loomise. Sisuliselt tähendab uus amet ministeeriumi valitsemisala korrastamist, osa asutusi reorganiseeriti. Reorganiseerimisel ei pea töötajaid koos lahkumishüvitistega vabastama, sest nad jätkavad uues ametis.
Veebruaris tööd alustanud ametis on 416 ametikohta, endistes asutustes töötas üle 500 inimese. Seega sai osa neist koondamisteate ja osa ei võtnud pakutud töökohta vastu. Koondatuid oli 85, koondamishüvitisteks kulus üle 11 miljoni krooni. See ongi suurim ümberkorraldustega kaasnev kulu. Uuteks uksesiltideks, blankettideks, koduleheküljeks jne kuluvad summad on selle kõrval marginaalsed. Küll saame nüüd palkade arvelt aastas ca 20 mln krooni kokkuhoidu.