Huvitavaid fakte Darwini elust

12. veebruar 2009, 21:00

200 aasta eest sündinud evolutsiooniteooria
rajaja Charles Darwini nimi ei vaja ilmselt tutvustust. Tema ideede tähtsus
bioloogias on vähemalt sama suur kui Einsteini relatiivsusteoorial füüsikas.
Ometi erinevad üldsuse teadmised kahe suurmehe elust märkimisväärselt.

Einsteinist on kirjutatud palju biograafiaid, milles on põhjalikult lahatud ka tema eraelu. Midagi võrreldavat ei ole aga Darwini kohta. Ta näib olevat korralik ja igav pereisa, mida nagu ei ootaks mehelt, kes veetis nooruses viis aastat ümber maailma purjetades ning mõtles välja teooria, mida paljud siiamaani parema meelega ei usuks. Sellele vaatamata on seoses Darwiniga teada mitmeid huvitavaid seiku.

Darwini isa oli karm ning ei arvanud pojast just kuigi palju. Olles ise arst, saatis ta ka Charlesi Edinburghi ülikooli meditsiini õppima, kuid isa suureks meelehärmiks ei näidanud noor Darwin arstiks saamise vastu üles mingit huvi. Vana Darwini arvates oli ta poeg häbiks nii iseendale kui kogu perekonnale.

Darwini ümbermaailmareis kestis kokku viis aastat, kuid võimalikult suure osa ajast üritas ta veeta maal. Darwin ei kannatanud laeva kõikumist ning oli suure osa reisist merehaige. Võib-olla seetõttu suutiski ta koguda nii palju andmeid ja teha nii palju tähelepanekuid, et kadus laevalt niipea, kui see vähegi võimalikuks osutus.

Ümbermaailmareisile jõudis ta üle noatera. Kõigest 22-aastane Darwin ei olnud sugugi Beagle’i kapteni Robert FitzRoy esimeseks valikuks laeva loodusteadlaseks. Darwini õnneks ütles peamine konkurent koha üles ning onu abiga suutis ta murda ka isa vastuseisu merele mineku suhtes.

Noorena ei olnud Darwin abiellumisest erilises vaimustuses. Ta on kirjutanud nimekirja abielu headest ja halbadest külgedest. Halb oli tema meelest see, et aega jääb vähemaks ning õhtuti ei saa lugeda. Heaks küljeks on aga seltskond. „Parem ikka kui koera seltskond,“ arutles ta. Lisaks meeldisid talle lapsed, millest sündiski järeldus, et ikkagi peaks abielluma. Lapsi oli tal lõpuks kokku kümme.

Darwinit kujutletakse piltidel tavaliselt vana mehena, kuid oma peamised teaduslikud saavutused tegi ta noorena. Ta lihtsalt ei julgenud evolutsiooniteooriat avaldada, sest kartis konservatiivse ja religioosse ühiskonna valulikku reaktsiooni.

Paarkümmend aastat hiljem sai ta aga teada, et noor loodusteadlane Alfred Russell Wallace on jõudnud samadele järeldustele. Wallace saatis oma ideed Darwinile, misjärel otsustas viimane ka oma teooria lõplikult vormistada ning mõlema teadlase tööd koos avaldamiseks saata. Kuulsaks sai siiski Darwin, mitte Wallace. Osalt ilmselt seetõttu, et tema mõtted olid pisut kaugemale arenenud, osalt aga seetõttu, et ta oli teadusüldsusele tuntud juba mitu aastakümmet.

Nende tööd ei tekitanud siiski kohe suurt furoori. Näiteks ütles Linné ühingu president 1859. aasta kevadel, et eelmisel aastal ei tehtud ühtki suuremat avastust.

Darwin oli noorena religioosne, kuid veendus peagi, et piibli versioon maailma loomisest ei saa kuidagi paika pidada. Sellele vaatamata ei kirjeldanud ta ennast kui ateisti, vaid pigem kui agnostikut. Agnostikud on seisukohal, et jumala olemasolu ei saa tõestada ega ka ümber lükata.

Darwini tervis oli suurema osa tema elust üsna vilets. Pärast merereisi kannatas ta mitmesuguste haiguste käes. Nende põhjustajaks on mõnikord peetud stressi, mis saatis teda pidevalt evolutsiooniteooria loomise ja selle mõjude pärast muretsemise tõttu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2009, 13:00
Otsi:

Ava täpsem otsing