Film vastuvoolu vananemisest

"Benjamin Buttoni uskumatu elu" on lihtne käsitlus aja kulgemisest ja sellest, mida see endaga kaasa toob. See on vaikne ja rahulik draama, olemuselt muinasjutuline, teostuselt aga päris veenev.

Kiiret action'it, mis aitaks vaatajal oma mõtteid kähku välja lülitada, film ei paku. Seega oma mõtetest ja kaasamõtlemisest ei pääse. Kui aga korra juba sisse elatud saab, veab süžee tähelepanu tasapisi endaga kaasa.

Kuna peategelaseks on raugana sündinud mees, kes aasta-aastalt füüsiliselt nooreneb, on erilise vaatluse all see, mismoodi suhestub kogu maailm üksikisikuga vastavalt sellele, kuidas tema vanus muutub. Armastuse, kaastunde, hoolimise ja muu säärase nüansid muutuvad pidevalt.

Näiteks saab sama mees samalt naiselt sarnastes tingimustes kord korvi, kord ütleb ise ära, kord aga kolib temaga kokku. Kõik tuleb omal ajal, siis, kui aeg on selleks küps.

Ajakäsitlusega kaasneb surmateema, millest ei saa selle filmi puhul üle ega ümber. Suremist ning matuseid on filmis ohtralt. Peategelane Benjamin ujub oma haruldase eluloo tõttu üleüldises vananejate massis vastuvoolu ning muutub aina nooremaks, sel ajal kui tema lähedased vananevad ning kaovad. Kokkuvõttes jagab aga ka Benjamin teistega sama saatust. Ainult et tema sureb beebiks saanuna, omades siiski sama pikka minevikku kui ülejäänud.

Inimestele, kellel on kiire, soovitan selle filmi arvel aega kokku hoida - säästab ligi kolm tundi isiklikku aega. Aga kunagi hiljem, kui tähtajad ei pigista, võiks selle siiski üle vaadata. Soovitavalt elu mõtte või kaduvuse teemade üle mõtisklemise jätkuks. Kui keskeakriis vaikselt uksele koputab, siis on selle filmi vaatamiseks optimaalne aeg.