Mõrv laval

Itaalia heliloojat inspireeris selle teose loomisel Rootsi kuninga Gustav III mõrvamise lugu teatris toimunud maskiballil 1792. aasta 16. märtsil koos kuninga viimaste sõnadega: "Mind haavas suur must mask!". Antonio Somma kirjutatud libreto on armastusest ja kirest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikude labürinti jäänud inimestest.

Lavastamisel tekkis aga viivitus tsensori tõttu, kes pidas lubamatuks näidata laval riigipea tapmist. Kui ooper lõpuks 1859. aastal Roomas lavale jõudis, oli sel hiilgav menu, vaatamata sellele, et erinevalt esialgsest süžeest oli tegevuspaigaks saanud Ameerika linn Boston ning kuningas Gustav III asemel tapeti kohalik kuberner Riccardo.

Verdi oli küll nördinud, kuid tema muusika olemust need ümbertõstmised ei puudutanud. Seal olid endist viisi olulised armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu - kõik need tunded, mis on peidus südame salasoppides maailma mis tahes paigas. Verdi on kirjutanud, et "tegelikkuse jäljendamine on tore, kuid kunstilise tegelikkuse loomine on toredam, palju toredam".

Nagu mitmes muus Verdi ooperis, tõuseb ka siin ajaloolise süžee taustal esile jõuline isikudraama, mis haarab publikut tegelaste psühholoogia meisterliku kujutamise ning vaid Verdile iseloomulike meloodiatega.

Pooleteise sajandi jooksul on "Maskiballi" lavastatud nii Bostoni kui ka Stockholmi miljöös, viimasel ajal tihti ka väljaspool ajaloolist miljööd. Lavastaja Arne Miku kinnitusel ei ole ka selle lavastuse puhul aeg ega koht täpselt fikseeritud. Esimese vaatuse tegevuse võib vabalt tänapäeva mõelda, küll aga toimub lõpuball Gustav III aja stiilis.

Tegelasnimesid kasutatakse mõlemast versioonist, ooperi kaks peaosalist on nimetatud lihtsalt Kuningaks ja Peaministriks. Kuninga rollis esinevad türgi tenor Senol Talinli ja Mart Madiste. Kuninga armastatu Amelia osas on aga Heli Veskus, Nadia Kurem või Aile Aszonyi, Amelia abikaasat Peaministrit kehastavad aga Rauno Elp, Jassi Zahharov või Aare Saal.

Eelmisel hooajal Isoldena suurrolli teinud Heli Veskus leiab keelatud armastuse kütkeis vaevleva Amelia partiis sarnasust Wagneriga. "See on dramaatiline, vastuoluline partii, milles minu jaoks on käärid muusikalise materjali ja armastava naise tegelaskuju vahel.

Amelia on väga uhke, kuid äärmiselt keeruline roll," lausus ta.

""Maskiball" kuulub Verdi loomingu keskmisesse perioodi ja on kirjutatud küll numbriooperina, kuid mõjub äärmiselt värske ja kompaktsena nagu väike õlitatud liikuv, nobe ja osav masin," arvas aga ooperi muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer.

"Sädelust ja särtsu on siin minu arvates erakordselt palju. Libreto, erinevalt nii mõnestki muust ooperist, on küllaltki selgelt arusaadav. Äärmiselt dünaamiline, lühikene ja pingeline ooper," lisas ta.

Lavakujunduses on Soomest pärit kunstnik Ralf Forsström kasutanud peamiselt kolme jõulist värvi: punast, musta ja kulda.

Autor: Kersti Inno