Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pohjoneni muusikamaagia jälle Eestis
Soomest pärit ning maailmakuulsaks saanud akordionimaag Kimmo Pohjonen on Eestis varem esinenud korduvalt, küll kontserdisaalides ning vabaõhulavadel, üksinda ning hulgakesi koos saatemuusikutega. Kontsertide fiiling on aga olnud sarnane. Pohjoneni isiklik muusikaline käekiri on lihtsalt niivõrd tugev, et iga tema projekt kannab tema kordumatu loojaaura pitserit.
Soomlaste jaoks on Pohjonen juba mõnda aega olnud muusikamaailma rahvuslik uhkus, kelle kontserdile minnes ei küsita, mida ta mängima hakkab. Juubeldused täidavad saali juba siis, kui Pohjonen lavale ilmub ning pilli taga istet võtab. Tasapisi hakkab samas suunas kujunema Eesti kontserdipubliku suhtumine - mida aeg edasi, seda rohkem on kuulajate hulgas teadlikumat sorti korduvkülastajaid. Kes on ühelt Pohjoneni kontserdilt positiivse elamuse saanud, tuleb meistrit tõenäoliselt ka järgmisel võimalusel kuulama.
Pohjoneni vahendiks on akordion, kuid ta ei mängi seda kaugeltki niimoodi, nagu seda pilli tavaliselt mängitakse. Pohjoneni loomingu tugitalaks on sünnimaa traditsioonilisest muusikast ammutatud arhailine helikeel, mille ta tõlgib ultramodernsesse ning eksperimentaalsesse vormi. Ühtaegu on Pohjoneni muusikas koos saami joiud, folkloorne muusikapärimus, energiline rokkimine ning elektroonilised eriefektid, mida lisaks võimendab mõjus valguskoreograafia, esinejate kostüümivalik ning spontaanne liikumine.
Sedapuhku esitleb Pohjonenist-Kosminenist koosnev Kluster saatebändina Proton String Quartetti, kuhu kuuluvad kaks viiulit, vioola ja tšello. Sama koosseisu on Eesti publik näinud Leigo Järvemuusika festivalil aastal 2006. Kluster ning Proton String Quartet kannavad koos ette Pohjoneni-Kosmineni ühiskompositsiooni Uniko, millele duo on tuntust kogunud, mängides koos maailmakuulsa Kronos Quartetiga.
Keelpilligrupi lisamine annab Klusteri projektile veel fataalsema värvingu, kui sel juba niigi on. Sugestiivne muusika mõjub kuulajale uue, traditsiooniliselt klassikalise muusika piiridesse jääva kõlavärvi kaasamisel peaaegu et pühalikult.