Swedbank ennustab Baltile langusspiraali

Sirje Rank 13. veebruar 2009, 00:00

Tegevuskasum kahanes 3,5 miljardile Eesti kroonile, millest 575 miljonit Eesti krooni tuli Balti riikidest, aasta varem oli see summa 1,2 miljardit krooni.

SME Direkt analüütikute keskmine kasumiootus oli 4,83 miljardit Eesti krooni.

"Oleme oluliselt suurendanud võimalike laenukahjumite reserve ja seda eelkõige Balti riikides," ütles kontserni juht Jan Lidén eile Stockholmis majandustulemusi kommenteerides. "Tegelikke kahjumeid pole me veel kuigi suures ulatuses näinud," lisas ta.

Teine suurim löök - 2,03 miljardit krooni - tuli Ukrainas kaks aastat tagasi ostetud panga väärtuse mahakandmisest. Panga esialgsed kasvuootused ei täitu ning Swedbank võtab laienemisplaanides hoogu maha, ütles Lidén. Ilma selle kuluta olnuks Swedbanki neljanda kvartali puhaskasum 4,811 miljardit Eesti krooni.

"Mul on Swedbanki tulemust raske hinnata," tunnistas Chevreux panga analüütik Rodny Alfven. "Palju on ühekordseid kulusid ja erinevate valuutade liikumisi. Kokkuvõttes oli see üle minu ootuste, kuid suur murekoht on Balti riigid. Ma ei usu, et seal devalveerimist vältida annab," ütles ta, kõrvutades olukorda Rootsi 1990. aastate panganduskriisiga.

Swedbanki laenukahjumid kasvasid läinud aasta neljandas kvartalis 2007. aasta neljanda kvartali 345 miljonilt Eesti kroonilt 2,4 miljardile Eesti kroonile, mis moodustab laenuportfellis 0,53 protsenti. Sellest 2,1 miljardit krooni moodustasid reservid.

Balti riikides kasvasid Swedbanki laenukahjumid 168 miljonilt Eesti kroonilt aasta tagasi 1,416 triljonile Eesti kroonile. Laenukahjumite osakaal oli seega 1,91 protsenti portfellist võrreldes 0,85 protsendiga kolmandas kvartalis.

"Olukord on oluliselt halvenenud," ütles Lidén.

Sama möönis Swedbanki Balti panganduse juht Erkki Raasuke, kelle sõnul ei näita kogu 2008. aasta suhteliselt hea tulemus kui "keeruline see aasta tegelikult juba oli".

Reservid on eelkõige loodud võimalike eraisikute kinnisvaraga seotud laenukahjumite katteks.

"Jätkuvalt läheb kogu energia peamistele tulipunktidele, milleks on krediidiportfelli kvaliteedi juhtimine nii palju, kui see praegu veel võimalik on," ütles Raasuke.

Balti riikide laenukahjumite prognoosimisest on Swedbank loobunud. Suurimad probleemid on Lätis, kus Swedbank sai neljandas kvartalis 168 miljonit Eesti krooni kahjumit.

Positiivne oli, et Swedbank suutis häid tulunumbreid näidata, juhtkond tegi ettepaneku isegi dividende maksta, ehkki läinud sügisel küsiti omanikelt 17,4 miljardit Eesti krooni lisaraha.

Swedbanki juht Jan Lidén ütles eile Stockholmis antud intervjuus Äripäevale, et pank ei plaani Baltimaadest lahkuda. Samas Rootsi riigi abi oma pankadele Balti riikide ettevõtjate juurdepääsu laenurahale otseselt ei paranda.

Intervjuu Swedbanki juhi Jan Lidéniga.

Rootsi pangad tugevdavad kapitalibaasi, kas sellest suureneb laenuandmine ettevõtetele ja eraisikutele või on see pigem pangale puhvri loomiseks majandusolukorra halvenedes?

Nii üht kui ka teist. Laenu anname me ka edaspidi.

Kas abinõud, mis Rootsi valitsus Rootsi pankade toetamiseks on käiku lasknud, parandavad ka Balti riikide ettevõtjate juurdepääsu laenurahale?

Mitte päriselt. Seda ma ei saa öelda, et Rootsi programm on mõeldud ka Balti riikide jaoks, seda see ei ole. Aga pangana on meil ka edaspidi võimalus Balti riikides aktiivne olla.

Kui Balti riikide majandusolukord veelgi halveneb, kas siis tuleb Swedbankil lisaks läinud sügisel korraldatud uusemissioonile veel raha juurde küsida?

Ei, meie hinnangul mitte. See, mis meil on, sellest lähiaastateks piisab.

Kas Swedbank näeb võimalust, et müüb oma tegevuse Balti riikides, Venemaal või Ukrainas?

Ei, praegu küll mitte. Ja Balti riikides kohe kindlasti mitte.

Läinud sügisest ei anna te enam prognoose võimalike laenukahjude kohta Balti riikides? Kas see täielik pimedus kestab edasi?

Pigem on küsimus selles, et olukord on nii ebakindel, et raske on prognoose anda. Kolm kuud tagasi ütlesime, et laenukahjumite reservid tulevad 0,7% portfellist, tegelikult tuli 0,8%. Olukord halvenes kiiremini ning nüüd me oleme reserve suurendanud ühe protsendini portfellist, et oleks lisapuhver võimalike laenukahjumite katteks. Isiklikult arvan, et halvemaks läheb veel nii 2009. kui 2010. aastal. Kuid pank on jätkuvalt tugevas seisus, mis võimaldab meil regioonis tegevust jätkata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:57
Otsi:

Ava täpsem otsing