Arvamus: ainult ühest tugipunktist alati ei piisa

13. veebruar 2009, 08:36

Kui inimene kaotab selle, mis talle on
oluline, tundub, et kontroll elu üle on käest libisenud. On mõistetav, et
taolises olukorras on väga raske keskenduda millelegi muule.

Ometi see, mis aitab, on teiste tugipunktide leidmine oma elus ja tähelepanu suunamine ka teistsugustele väärtustele. Näiteks võivad selleks olla suhted – peresuhted, suhted sõpradega või teised olulised elu tasandid.

Olen kohanud inimesi, kelle elu on läinud küll ehk raskemaks, kuid kes ei taju seda hirmutavana otseselt midagi halvasti pole. Ometi ongi just ärevus ja hirm see, mis paneb inimest tulevikule mõtlema mustades värvides. Hirm on oluline tegur, mis paneb inimese rohkem muretsema.

Eriti meeste jaoks on majandusprobleemid keeruline teema, sest mees on suuresti orienteeritud tegutsemisele ja tegevusele ning seda toetab ka ühiskondlik hoiak. Meest on peetud pere ülalpidajaks, raha teenijaks ja pere toitjaks. Isegi, kui mehed (või ka naised) võivad seda hoiakut kritiseerida, juhib meid paljus siiski just seesugune arusaam.

Mehed vajavad tegutsemisele lisaks tasakaalustavat poolt. Midagi, mis toetaks lihtsat olemas olemist. See tähendab olemas olemist lihtsalt iseenda või abikaasa, laste, vanemate ja sõprade jaoks ja selles peituva väärtuse tajumist. Mõte sellest, et lihtsalt inimene olla ongi juba suur asi, tundub käesolevas ajas paljudele raskesti aktsepteeritav. Ometi arvan, et seesugune arusaam on samas aluseks kogu meie eksistentsile ja tegevusele.

Ajalooliselt on meestel olnud see tasakaalustav roll just religiooni kaudu, näiteks on olnud mehe ülesandeks edasi kanda religioosset mõttelaadi, hoolitseda pere religioossete rituaalide eest jms. Täna on see tahk meeste elust peaaegu täiesti kadunud. Ma ei pea silmas konkreetset usku, vaid inimese eksistentsiaalsete väärtustega tegelemist laiemalt. See on püüd mõtestada oma elu ja leida olemasolule põhjendust teiste väärtuste kaudu, kui seda on majandus ning materiaalsed hüved.

Majanduslangusi on olnud läbi aegade ning selles mõttes pole me uues olukorras. Küsimus on, millise pagasiga me sellele vastu seisame. Oleme peadpööritava kiirusega sukeldunud majandusmaailma ja pühendanud sellele väga suurt tähelepanu. Tundub, et ühiskondades, kus on materiaalne-majanduslik ülesehitus toimunud pikema aja vältel, on materiaalse maailma kõrval säilinud ka teine-eksistentsiaalne mõõde. Palli pole seal löödud vaid ühte väravasse. Säilinud või arenenud on ka muud tasandid käegakatsutava kõrval. Võibolla ongi just materiaalsete hüvede käestlibisemine meie jaoks võimaluseks avastada enda elus ja arengus uusi tasandeid...

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. February 2009, 09:45
Otsi:

Ava täpsem otsing