Spetsialist: ebastabiilne majandus loob paindliku palga

13. veebruar 2009, 15:39

Euroopa Liidu liikmesriikides läbi viidud
uuringust selgus, et Eesti palgakorraldus on paindlikum kui mujal.

Eesti Panga majandusuuringute osakonna uurimistööde juhataja Tairi Rõõmu sõnul võib põhjus peituda vähem stabiilsemas majandusarengus võrreldes n-n vanade ELi riikidega.

Järgneb intervjuu Tairi Rõõmuga:

Milliseid olulisi tähelepanekuid uuringus veel tehti?
Palgakorralduse paindlikkus ja kollektiivlepingute vähesus olid valdkonnad, mille poolest Eesti eristus kõige selgemalt uuringus osalenud 15 teise EL liikmesriigi seas. Lisaks käsitles uuring veel laia valdkonda teemasid. Näiteks vaadeldi palkade ja hindade muutmise sagedust, ettevõtete reageerimist erinevat tüüpi majanduslikele šokkidele, palga- ja hinnakujunduse seoseid jne.

Millest on tingitud erinevused Euroopa Liidu ja Eesti palgakorralduses?
See ei olnud otseselt antud uuringu teema, seega võin välja pakkuda ainult oletatavaid põhjuseid, mis Eesti ja ELi palgakorraldus erineb. Üks põhjuseid võib olla see, et „vanades“ EL liikmesriikides on majandusareng kuni praeguse kriisini olnud tunduvalt stabiilsem kui „uutes“ liikmesriikides, sh Eestis. 90ndatel muutus meie majandusstruktuur täielikult. Sellises muutustele väga avatud keskkonnas ellu jäämiseks peavad ettevõtted toimima paindlikult. Uuring näitas, et keskmiselt on „uued“ EL liikmesriigid tööjõukulude muutmisel paindlikumad kui uuringusse kaasatud „vanad“ liikmesriigid (kes kõik on euroala riigid). See võib olla põhjustatud ülalkirjeldatud erinevustest majanduse arengus.

Kas tulevikus võib ka Eesti palgakorraldus sarnaneda EL riikide omadele seal hulgas kollektiivlepingute hulk on suur? Kas tegemist on paratamatusega?
Ses osas on raske prognoose teha. Uuring hõlmas „vanadest“ EL liikmesriikidest ainult euroala riike, seega polnud kaasatud nt Suurbritannia. Eesti tööturg sarnaneb kollektiivlepingutega hõlmatuse poolest enam USA ja Suurbritanniaga kui euroala riikidega.

On raske ennustada, kas see saab ka tulevikus nii olema või muutume pikapeale sarnasemaks mandri-Euroopa riikidega. Ühest küljest toob EL liikmesriigiks olemine kaasa meie majanduse suurema lõimumise teiste EL liikmesriikidega. Nii töötajad kui ka kapital on rahvusvaheliselt mobiilsemad ning see peaks tekitama survet tööturu institutsioonilise raamistiku ühtlustumiseks ELs. Teisest küljest süvendab kaubavahetuse jm majandussuhete intensiivistumine erinevate riikide ettevõtete vahelist konkurentsi. See peaks pikas perspektiivis nt ettevõtete palgakorraldust paindlikumaks muutma.

Eesti oli Leedu järel teine kõige paindlikumate palgakomponentide osas. Kas võite lähemalt rääkida, milliste komponentidega on täpselt tegemist ja millega edestas meid Leedu?
Uuring andis ülevaate sellest, kui suur on tulemustasude osa palgakuludes ja kui palju ettevõtteid kasutavad tükitöö alusel tasustamist. Tükitöö alusel tasustamine on fikseeritud kuupalgaga võrreldes paindlikum palgamaksmise viis, kuna palk on otseses sõltuvuses töötaja tootlikkusest. Eelmainitud paindlike palgakomponentide osakaal palgakuludes oli uuringus osalenud riikidest kõige suurem Leedus, Leedule järgnes Eesti.

Uuringus toodi ära, et Eesti ettevõtjad on valmis kasutama muid meetodeid tööjõukulude optimeerimiseks. Mida enim oldi valmis kasutama?

Uuringus küsiti: Kas teie ettevõte on kunagi kasutanud mõnda alljärgnevatest strateegiatest tööjõukulude vähendamiseks ning pakuti välja nt järgnevaid võimalusi:

*Lisatasude vähendamine või kaotamine
*Mitterahaliste hüvitiste vähendamine või kaotamine
*Muudatused vahetustega töös
*Uute (sarnaste oskuste ja kogemustega) töötajate palkamine madalama tasu eest, kui oli lahkunud töötajatel (nt vabatahtlikud lahkujad ning pensionile jääjad)

Selgus, et Eestis on teiste riikidega võrreldes suhteliselt suur selliste ettevõtete osakaal, kes on vähemalt üht ülanimetatud strateegiatest tööjõukulude vähendamiseks kasutanud.

Uuring hõlmas ainult erasektori ettevõtteid ja vaatlusalune periood oli 2006. aasta. Uuringus osalesid järgmised riigid:
- Euroala: Austria, Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Iirimaa, Holland, Portugal, Sloveenia ja Hispaania;
- EL liikmesriigid, mitte euroala: Tšehhi, Eesti, Ungari, Leedu ja Poola

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. February 2009, 15:39
Otsi:

Ava täpsem otsing