Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööandjate keskliit: keerulised ajad jätkuvad

13. veebruar 2009, 15:10

Tööandjate keskliidu majandusülevaates
nenditakse, et globaalne finantskriis ei ole vaatamata ulatuslikele
riiklikele meetmetele leevenenud, reaalmajanduse väljavaated on viimastel kuudel
järjest halvenenud.

Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi sõnul näitab asjade seis endiselt ekspordinõudluse ning sisetarbimine tugevat jahtumist. Pankade poolt laenukraanide kinnikeeramine pidurdab ettevõtluskeskkonda veelgi.

Veskimägi rõhutas, et sellistes oludes on nii ettevõtluse kui riigi enda tervise seisukohalt äärmiselt oluline riigieelarve kulude vastavusse viimine olemasolevate võimalustega.

Tööandjad kirjutasid riigisektori raviks välja järgmise retsepti:
palkade vähendamine riigi – ja erasektoris, pensionitõusu edasilükkamine, kaitsekulutuste vähendamine 1,5% SKPst, maksuvaba tulu määra vahendamine, ravikindlustuse kulude vähendamine haiguslehtedele, peretoetuste vähendamine, haldus- ja haridusreformi läbiviimine, eksportivate ettevõtete toetamine, välismajanduspoliitika tõhustamine, toimiv dialoog valitsusega.

Eesti Tööandjate Keskliidu baasprognoosi järgi kujuneb 2009. aastal Eesti SKP reaalkasvuks -6,2% ning inflatsioon alaneb 1,5%-ni. See tähendab, et lisaks reaalkasvule on negatiivne 2009. aastal ka nominaalkasv ning Eesti SKP mahuks kujuneb ligikaudu 235 miljardit krooni. Tänase prognoosi kohaselt hakkab Eesti praegusest kriisist välja tulema 2010. aasta lõpus.

Tööandjate prognoos ütleb ka, et juhul kui globaalne majanduskliima ei parane ning riigieelarvet õigeaegselt ja piisavalt ei kärbita, on 9%-ne majanduslangus paratamatus. „Ülimadalad tööstustoodangu näitajad ning maksulaekumised riigieelarvesse on ilmsed märgid majanduslanguse süvenemisest. Tööstustoodangu mahtude kiire langus jätkus ka detsembris, mil tööstustoodang vähenes 20,7% eelmise aastaga võrreldes,“ märkis Veskimägi.

Kõik märgid aga viitavad, et sisetarbimine on jätkuvalt tugevas languses, mis mõjutab negatiivselt enamuse sisetarbimisest sõltuvate ettevõtete käekäiku. Samuti kannatab maksude dramaatilise alalaekumise tõttu riigieelarve, mille tulud on otseses seoses tarbimisega.

Veskimägi rõhutas, et kuigi valitsus kiitis 5. veebruaril kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks 8 miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve, on esialgsel hinnangul vaid 70% sellest, ehk 5,64 miljardit krooni reaalne kulude kärpimine eelarvest. „Seda on kiirelt halvenevas majanduskeskkonnas selgelt liiga vähe, vajalik oleks olnud vähemalt 8-10 miljardi krooni suurune kärbe,“ nentis Veskimägi.

Tööandjate keskliidu hinnangul kärpekava vaid suunda näitav dokument, mitte plaan, mis võimaldaks kiita valitsust kiire tegutsemise eest. Valitsus peab tööandjate sõnul tegutsema kiiresti ning ulatuslikult, kuna aasta teises pooles on kärbete tegemine oluliselt keerulisem. „Kui praegu on Eestil võimalik veel ise otsuseid teha, siis ebapiisav eelarve kärpimine võib aasta lõpus luua olukorra, kus tingimused dikteerib juba IMF. Ja seetõttu ootame, et valitsus oleks valmis toimivaks dialoogiks ettevõtjatega,“ ütles Veskimägi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. February 2009, 15:22
Otsi:

Ava täpsem otsing