Ebatavaline aeg küsib ebatavalisi lahendusi

Eesti Panga asepresidendi Andres Suti sõnul on üks kohustuslik stsenaarium ettevõtetele teha äriplaanid ümber arvestusega, et madalseis ei kesta mitte 1-2 aastat, vaid kauem. Seda peab arvestama ka riik, riigieelarve ei saa enam olla endises mahus, soovitas ta.

Suti sõnul on majanduse temperatuur ka järgmisel aastal miinuspoolel. "Meie oluliste kaubanduspartnerite majandus kahaneb keskmiselt 3%. Eesti majanduse jaoks tähendab see seda, et sellel aastal ulatub majanduslangus riskistsenaariumi järgi 9%-le," märkis Sutt.

Majanduslangus tähendab ennekõike väiksemaid investeeringuid, need kukuvad Eesti panga riskistsenaariumi järgi 30%. Uus tõus saab tugineda otseinvesteeringutele, nagu see oli 90ndatel, märkis Sutt.

Riigi ja ettevõtjate koostööst sõltub, kas pärast majanduskriisi lõppu on alles piisavalt ettevõtliku vaimuga inimesi, ütles tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi.

Tema kinnitusel on paratamatus, et töötasud kahanevad erasektoris vähemalt 15%. Ees ootavad ellujäämiseks väga valulikud reformid, nüüd on riigi kord samad sammud teha, ütles Veskimägi. Ajal, mil töötute arv jõuab 100 000 inimeseni, on lubamatu pensionite ja avaliku sektori - sh õpetajate, politseinike ning päästetöötajate - palga tõus, lisas ta.

"Jutt õhukesest riigist on poliitikute poolt käibele lastud müüt," nentis Veskimägi. Ta tuletas meelde, et kuigi 8 miljardit riigi eelarvest on kärbitud, on teine pool eelarvemiinuse lahendamisest veel ees.

"Kui ettevõtjad on harjunud sellega, et nad peavad hakkama saama ka siis, kui kasum võib olla miinusmärgiga, siis seda sama tahaks nüüd õpetada ka riigile," rääkis Veskimägi. Tema sõnul on praegu küsimus selles, kes süütab valguse tunneli lõpus - kas riik, ettevõtjad või rahvusvaheline valuutafond IMF.

Investeerimisfondi Redgate partner Veikko Maripuu ütles, et kuigi raha hakkab peagi liikuma, läheb veel tükk aega, enne kui see Eestisse jõuab. "Peab tunnistama, et ehkki me näeme mõningat paanika leevenemist globaalsel finantsturul, on välisinvestorid segaduses," nentis ta. Globaalse usalduskriisi tipp jäi eelmise aasta lõppu, lisas ta.

Riik peab oma ülesannete täitmisega hakkama saama nii, et ta ei muutu maksumaksjatele sissetulekute kokkukuivamise perioodil raskeks koormaks. Riigil on mõned pikaajalised poliitikad, millest ei tohi lihtsalt loobuda, eelkõige haridus ja innovatsioon.

Teine suur väljakutse on teha rasketel aegadel sellist poliitikat, mis keskendub arenguvõimaluste, mitte subsideeritava heaolu loomisele. Möödunud teisipäeval heaks kiidetud 5,7 miljardi kroonise mahuga eksportivate ettevõtete tugipaketi eesmärk ei ole erikohtlemise loomine selleks, et julgustada ettevõtteid rajama oma äri riigi toetustele. Majanduskriisis mittetoimivad ideed annavad ruumi efektiivsemale majandamisele.

Kolmas väljakutse on teha tööd selle nimel, et Eestisse tuleks kriisi leevenedes rohkem investeeringuid kui meie lähikonkurentideks olevatesse maadesse.