Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kinkekaart uuendusmaailma
Täna (16. veebruaril) avaneb Eesti ettevõtjatel uus võimalus siseneda innovatsioonimaailma -Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest saab taotlema hakata 50 000 krooni väärtusega innovatsiooniosakut, millega ettevõte saab tasuda teadusasutusele teadus- või arendustöö eest.
Innovatsiooniosak on mõeldud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, et pakkuda neile lihtsat võimalust leida lahendusi ettevõtte teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni takistavatele probleemidele. Selleks saab kasutada parimaid teadlasi ülikoolidest, intellektuaalomandi spetsialiste ning teadustöötajaid katselaborites.
Kokku antakse innovatsiooniosakuid välja 15 miljoni krooni eest ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist. Seega võib ennustada, et sel ja järgmisel aastal saab pea 300 ettevõtet käivitada uusi innovatsiooniprojekte.
Kuidas innovatsiooniosaku omanikuks saada? Alustada tuleb oma ettevõtte ees seisva innovaatilist lahendust nõudva probleemi sõnastamisest. Järgmisena tuleks koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) valida sobilik partner, kellega koos probleemile lahendus leida. Kui partneriga on kokku lepitud ühise uurimisprojekti tingimustes, tuleks see partneri poolt vormistada pakkumiseks-projektiplaaniks ning siis saab ettevõtja tulla selle pakkumisega EASi. EAS kontrollib projekti tingimusi ja kui kõik klapib, tehakse otsus innovatsiooniosaku projektiga alustamiseks. Kui projektis kokku lepitud töö saab tehtud, maksab EAS ettevõtjale innovatsiooniosaku täies mahus välja.
Võib muidugi vaielda, kas 50 000 krooni on piisav tõsisema innovatsiooniprobleemi lahendamiseks? Ega sellele küsimusele üheselt vastata saagi. Samas tuleb arvestada, et ettevõttelt ei eeldata tingimata omapoolset rahalist panust innovatsiooniosaku projekti. Seega on innovatsiooniosak suurepärane võimalus heas mõttes "riskida" millegi uue katsetamisega.
Olgu selleks siis mõne uue materjali testimine, uue tehnoloogia lähemalt uurimine või maailma intellektuaalomandi andmebaase kasutades teadlaste ja leidurite senistest arendustöö kogemustest ja tulemustest parema ülevaate saamine.
Innovatsiooniosaku projekti edukalt läbinutele saab riik pakkuda mitmesuguseid täiendavaid innovatsiooni toetusi. Näiteks tootearenduseks ja rakendusuuringuteks, arendustöötaja värbamiseks, teadmiste ja oskuste täiendamiseks ja klastrikoostööks.
Niisiis, et kuskilt alustada, on innovatsiooniosak kindlasti parim kinkekaart mitmekesisesse innovatsioonimaailma.
Uurides ettevõtete innovatsioonialast tegevust takistavaid tegureid Eestis, tõusid esile lisaks raha nappusele ka probleemid riskimisjulguse ja innovatsiooniteadlikkusega ning samuti ka professionaalse personali leidmisega. Selle taustal tuli välja ka vähene huvi teha koostööd ettevõtteväliste innovatsioonipartneritega, eriti ülikoolide ja teadusasutustega. Ometi figureerivad innovatsiooniedetabelite tipus just riigid, kus käib aktiivne koostöö innovatsiooni valdkonnas. Eriliselt torkab silma naaberriik Soome, kus üle kolmandiku ettevõtjatest peab ülikoole ja teadusasutusi oma peamiseks innovatsioonipartneriks.
Innovatsiooniosaku meetmega toetatakse projekte, mille käigus töötatakse välja innovaatilisi lahendusi ettevõtja poolt identifitseeritud arengutakistusele või probleemile.
Autor: Jarmo Tuisk