Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lisasotskohustus ettevõtjaile liiast

    Kolmapäevani on aega vaielda selgeks haiguspäevade edasise hüvitamise kord, sellest sõltub ka tänavuse riigieelarve rekordiliselt suure kärpe õnnestumine.
    Valitsus pakkus lahenduse, millega riik võidaks 700 miljonit krooni: kolm haiguspäeva haige hüvitist ei saa, viie järgmise eest maksab tööandja haigele 80 protsenti palgast ja üheksandast päevast hakkab hüvitist maksma haigekassa. See on oma kohustuste ettevõtjate õlule veeretamine.
    Äripäeva meelest on praeguses situatsioonis iga sotsiaalne lisakohustus ettevõtjaile liiast.
    Haiguspäevade hüvitamisse tööandjate kaasamine vähendab ettevõtjate niigi nappi raha, mida siis riik teisest otsast muude meetmetega - kõikvõimalikud toetused, sh rahasüstid ekspordiks - taas turgutama hakkab.
    Tööandjate panus oleks 500 miljonit krooni ja töövõtjate - haigete - omavastutus 200.
    Valitsusega oponeerivad esialgu vaid tööandjad, kes on valmis omalt poolt ka kompromisse tegema - võtma enda peale kolme haiguspäeva hüvitamise 50 protsendi ulatuses palgast.
    Kui tööandjatele lisakohustusi seada, tuleks teisalt ettevõtjate poolt töötajate tervise edendamiseks tehtud kulutused erisoodustusmaksust vabastada.
    Haigekassat ega ametiühinguid ametlikult ühelegi arutelule pole kutsutud, ehkki haigekassal on tegelikkusest kõige täpsem ülevaade ning hüvitise suurus puudutab otseselt töövõtjaid.
    Ametiühingute kui töövõtjate esindajate loidus paneb õieti imestama, EAKLi liidrilt Harri Taligalt oodanuks enamat kui tõdemust, et valitsus ei taha kellegagi asja arutada. Võimalik, et valitsuse pakutu on paremgi, kui töövõtjate esindajad julgesid loota - paljudes riikides ei tunta nii töövõtjasõbralikku haiguspäevade hüvitamist, nagu on meil ka n-ö kärbitud kujul.
    Otsustamisega venitada ei saa, seepärast ei saa välistada, et valitsus surub kiirkorras läbi enda pakutud variandi. Toimetus on siiski seda meelt, et valitsusel tuleb tasakaalupunkti hoolikamalt otsida. Näiteks on mõeldav haigete endi omavastutuse suurendamine, neile makstava hüvitise määra vähendamine 50 protsendini palgast.
    Haigekassa raha saavad otstarbekamalt kasutada kindlasti ka raviasutused - ka nemad peavad pingutama, et raviraha aasta lõpuni jätkuks.
    Variante on veelgi. Näiteks võiks valitsus kaaluda ka pensionide suurendamise asemel viieprotsendiliseks tõusuks mõeldud summa haigekassasse kanda. Ajutiselt, halva aja üleelamiseks.
    Lahendus saab praegu olla vaid kompromiss, mis ei riivaks vaid üht asjaosalist, vaid millesse peavad panustama kõik - riik, tööandja, töövõtja ja ka pensionär. Meeldigu see või mitte.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Leedu külmkapitootja otsustas börsilt lahkuda
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.