Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lisasotskohustus ettevõtjaile liiast

ÄP 16. veebruar 2009, 00:00

Kolmapäevani on aega vaielda selgeks haiguspäevade edasise hüvitamise kord, sellest sõltub ka tänavuse riigieelarve rekordiliselt suure kärpe õnnestumine.

Valitsus pakkus lahenduse, millega riik võidaks 700 miljonit krooni: kolm haiguspäeva haige hüvitist ei saa, viie järgmise eest maksab tööandja haigele 80 protsenti palgast ja üheksandast päevast hakkab hüvitist maksma haigekassa. See on oma kohustuste ettevõtjate õlule veeretamine.

Äripäeva meelest on praeguses situatsioonis iga sotsiaalne lisakohustus ettevõtjaile liiast.

Haiguspäevade hüvitamisse tööandjate kaasamine vähendab ettevõtjate niigi nappi raha, mida siis riik teisest otsast muude meetmetega - kõikvõimalikud toetused, sh rahasüstid ekspordiks - taas turgutama hakkab.

Tööandjate panus oleks 500 miljonit krooni ja töövõtjate - haigete - omavastutus 200.

Valitsusega oponeerivad esialgu vaid tööandjad, kes on valmis omalt poolt ka kompromisse tegema - võtma enda peale kolme haiguspäeva hüvitamise 50 protsendi ulatuses palgast.

Kui tööandjatele lisakohustusi seada, tuleks teisalt ettevõtjate poolt töötajate tervise edendamiseks tehtud kulutused erisoodustusmaksust vabastada.

Haigekassat ega ametiühinguid ametlikult ühelegi arutelule pole kutsutud, ehkki haigekassal on tegelikkusest kõige täpsem ülevaade ning hüvitise suurus puudutab otseselt töövõtjaid.

Ametiühingute kui töövõtjate esindajate loidus paneb õieti imestama, EAKLi liidrilt Harri Taligalt oodanuks enamat kui tõdemust, et valitsus ei taha kellegagi asja arutada. Võimalik, et valitsuse pakutu on paremgi, kui töövõtjate esindajad julgesid loota - paljudes riikides ei tunta nii töövõtjasõbralikku haiguspäevade hüvitamist, nagu on meil ka n-ö kärbitud kujul.

Otsustamisega venitada ei saa, seepärast ei saa välistada, et valitsus surub kiirkorras läbi enda pakutud variandi. Toimetus on siiski seda meelt, et valitsusel tuleb tasakaalupunkti hoolikamalt otsida. Näiteks on mõeldav haigete endi omavastutuse suurendamine, neile makstava hüvitise määra vähendamine 50 protsendini palgast.

Haigekassa raha saavad otstarbekamalt kasutada kindlasti ka raviasutused - ka nemad peavad pingutama, et raviraha aasta lõpuni jätkuks.

Variante on veelgi. Näiteks võiks valitsus kaaluda ka pensionide suurendamise asemel viieprotsendiliseks tõusuks mõeldud summa haigekassasse kanda. Ajutiselt, halva aja üleelamiseks.

Lahendus saab praegu olla vaid kompromiss, mis ei riivaks vaid üht asjaosalist, vaid millesse peavad panustama kõik - riik, tööandja, töövõtja ja ka pensionär. Meeldigu see või mitte.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:57
Otsi:

Ava täpsem otsing