Eriarstiabi 'sabad' kipuvad pikenema

Kärt Blumberg 17. veebruar 2009, 00:00

"Muude asjade osas on meil juba kõik võimalikud kärped tehtud. Ainsat kokkuhoiu kohta näeb haigekassa veel vaid eriarstiabilt," kommenteeris haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel valitsuse möödunud neljapäevast otsust seoses riigieelarve hiigelkärpega vähendada muu hulgas ka haigekassa ravieelarvet 456 miljoni krooni võrra. Otsust põhjendas valitsus sotsiaalmaksu laekumise vähenemisega.

"Hakkasime selle otsuse peale tugevasti protestima. Ei ole niisama, et kärbime 500 miljonit. Sellel on tõsised tagajärjed," rääkis Koppel, kelle sõnul saatis haigekassa valitsusele märgukirja, milles juhtis tähelepanu kärpe võimalikele tagajärgedele.

Mis ajaks võib haigekassa valitsuselt vastust oodata, Koppel öelda ei osanud. Kuni vastuse saamiseni on tema sõnul veel kõik lahtine.

"Oleme kärbitavaid numbreid vaid ajakirjandusest lugenud. Põhjendusi ja prognoose ei ole meile esitatud. Tõelised numbrid selguvad alles järgmisel nädalal, kui riigikogu eelarveküsimustega tegeleb. Järgmisel reedel koguneb ka haigekassa nõukogu, kus räägime uuest situatsioonist," lisas Koppel.

Juhul kui kärbe läheb planeeritud ulatuses läbi, toob see kaasa haiglatele eraldatavate rahade vähenemise ning järjekordade pikenemise.

Sama meelt on Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik.

Alliku sõnul ei saa käsitleda kõiki erialasid üheselt. Vähemalt senises mahus tuleks tagada erakorralise töö maht ja nn aegkriitiliste erialade kättesaadavus, näiteks onkoloogia, kardiokirurgia, hemodialüüs ja sünnitusabi. Seega peaks haigekassa Alliku arvates lepingu sõlmimisel arvestama haiglate eripäraga.

"Kuigi järjekorrad on meil olnud võrreldes mõnede naabermaadega, näiteks Skandinaavia riikidega suhteliselt mõistlikud, on kättesaadavuse langus pikemas perspektiivis vaieldamatult oluline terviserisk nii indiviidi kui ka ühiskonna tasemel ning toob summa summarum kaasa kulutuste suurenemise," ütles Siigur.

Siigur tõdes, et eriarstiabi on haigekassa eelarves suurim kulurida ning ta ei näe küll praegu seda kohta, kust haigekassa veel tasakaalu säilitades kärpida saaks.

"Küll tahaks ma aga taas meelde tuletada haigekassa reserve, mis aastate jooksul just kriisiolukordadeks kogutud. Kui kuskil lõigus läheb selgelt kriitiliselt kitsaks kätte, siis tuleks need kasutusse võtta," rääkis Siigur.

Siigur on seda meelt, et reservide arvel ei saa teha laustasandamist ("nii palju kui sotsiaalmaksu vähem laekub, niipalju katame reservidest ära"), kuna kriisi kestvus ja sügavus on teadmata. Küll aga peaks jääma võimalus projektipõhiselt ja operatiivselt katta tekkivaid ülikriitilisi lõike.

"Kriis peaks sundima kiiresti ja radikaalselt üle vaatama kogu Eesti haiglavõrku. Haiglavõrgu arengukava on ellu viimata ja praegusel kujul ei ole Eesti haiglavõrk jätkusuutlik ka lahedate aegade kiirel tagasitulekul," oli Siiguri seisukoht.

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule ei tahtnud spekuleerida, milliseid probleeme eriarstiabi raha vähendamine kaasa tooks. Sule ütles, et haiglate liit on teinud haigekassale ettepaneku järgmisel kolmapäeval kokku saada ja arutada, kuidas antud olukorras edasi toimida.

"Enne seda mõjusid hindama hakata oleks ebamõistlik. Üks asi on aga selgemast selgem: kui kuskilt kärbitakse, siis ei tee see tervishoiusüsteemi paremaks ei patsientide, haiglate, haigekassa ega ka riigi jaoks," oli Sule seisukoht.

Valitsus peaks lisaeelarve heaks kiitma kolmapäeval, 18. veebruari erakorralisel istungil ning esitama selle riigikogule 19. veebruaril.

Ravikindlustuse eelarveks kinnitas haigekassa nõukogu 16. jaanuaril 13 miljardit krooni. Praegune ligi poole miljardi kroonine eelarve vähenemine ei sisalda aasta alguses eriarstiabilt tehtud 95 miljoni kroonist kärbet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:57
Otsi:

Ava täpsem otsing