Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliidust lahkumine on mõeldamatu

17. veebruar 2009, 08:51

Investeerimispankurid spekuleerivad aina
enam, et mõni riik lahkub Euroopa majandus- ja rahaliidust (EMU) – või aetakse
sealt minema. Reitinguagentuurid on alandanud kehva majanduskasvu prognoosi ning
nõrga eelarvepositsiooni tõttu Portugali, Kreeka ja Hispaania reitinguid ning
Iirimaale on samuti antud negatiivne väljavaade.

Nende hirmude taustal on erinevate rahaliidu liikmete valitsuste võlakirjade riskipreemiate erinevused rekordsuureks kärisenud. Juba mõnda aega on Kreeka kümneaastane valitsuse võlakiri olnud 300 baaspunkti võrra kõrgemal Saksamaa võlakirjade tootlusest. See näitab, et investorid näevad praegu suurt ohtu, et Kreeka ei suuda oma kohustusi täita või lahkub rahaliidust ning hindab võlakirjad ümber.

Kuid paanika selle üle, et rahaliit läheb laiali, on liialdatud. Palju loogilisem on see, et liikmesriigid heidavad kõrvale rahaliidu põhiprintsiibid ning päästavad kaasliikme hädast välja, mitte ei lase tal liidust lahkuda.

EMUst lahkumine oleks nõrgemas seisus riikidele kulukas lahendus. Muidugi lubaks see neil ise oma valuutakursi üle otsustada ja raha devalveerida ning seeläbi teatud mõttes konkurentsivõimet tõsta. Nagu Argentina pärast devalvatsiooni 2001.-2002. aastal näitas, võib selline samm elavdada eksporti ja majanduskasvu.

Kuid Kreeka, Portugal ja Iirimaa pole Argentina. ELi lepe ei näe ette rahaliidust välja astumist. Kuna kohustuste täitmata jätmine eeldaks teisele arveldusvaluutale üleminekut eralepingutes, pöörduksid teistes ELi riikides asuvad äripartnerid kindlasti kohtusse, ebakindlus aina kestaks ning liidust välja astuva riigi kaubandus oma peamiste partneritega oleks aastateks häiritud. Seega ei mõtleks ükski neist tõsiselt rahvusvaluuta juurde tagasipöördumise peale.

On võimalik, et mõni EMU valitsus muutub sama hästi kui maksejõuetuks või ebalikviidseks. Mõeldamatu pole isegi isetäituv laenukriis: kui turuosalised usuvad, et riik astub kohe rahaliidust välja või jääb maksejõuetuks, siis ajab see riskipreemiad üles. Mingi hetkel muutuksid need nii suureks, et valitsus ei suudaks enam oma tähtajalisi võlgu maksta või kulusid katta ning peakski kohustused täitmata jätma.

Kuid isegi kui see stsenaarium on teoreetiliselt võimalik, siis praktikas see vaevalt tõeks saab. Kui üks rahaliidu liige läbi kukuks, siis paneks see ka teised nõrgemas seisus liikmed spekulatiivse surve alla. Kui juba mitmed riigid maksekohustuste täitmisel hätta jääks, siis oleks kaubandus ELi sees tõsiselt häiritud ning pangandussüsteemi tabaksid uued löögid, sest pangad oleksid sunnitud oma osalusi riiklikes võlakirjades kahjumisse kirjutama.

Lätile ja Ungarile laenu andes sai Euroopa Komisjon enda käsutusse juba krediidivahendid, mis Euroopa rahasüsteemi kriisist 1992. aastal olid unne suikunud – ja seda rahaliitu mitte kuuluvate maade jaoks. Abi on vägev. Koos IMFi panusega ületab ELi Lätile antud laen 33 protsenti riigi SKPst.

Toetades nii jõuliselt kaht uut ELi liiget, kes euroalasse ei kuulu, on Euroopa riigid näidanud palju suuremat pühendumust vastastikuse abi andmisele kui oleks olnud mõeldav veel paar aastat tagasi. Ja tulekul on veel suurem abi: 2008. aasta novembris kinnitas majandus- ja rahandusministrite nõukogu eurotsoonist väljapoole jäävatele riikidele antavate laenude laeks 25 miljardit eurot.

Selle taustal on raske uskuda, et EL keelduks abistamast mõnd rahaliitu kuuluvat riiki, kui nood peaksid Läti ja Ungariga sarnasesse olukorda sattuma. Tõelise häda korral pakub ülejäänud EL abipaketti.

ELi leppe säte, mis kinnitab, et ei Euroopa Keskpank, EL ega rahvuslikud valitsused pole kohustatud üle võtma teiste rahvusriikide kohustusi, on oma usaldusväärsuse kaotanud. Sellel, kui kaasliikme valitsusel lastaks põhja minna, oleksid tihedalt ühtepõimunud EMUs lihtsalt liiga ränk poliitiline ja majanduslik hind.

Et selliseks sammuks pole mingit sissekäidud teed, võib ainult spekuleerida, mismoodi see käiks. Üks võimalus on, et suured ELi maad koostavad päästepaketi. Teine võimalus on, et EL loob spetsiaalse asutuse, mille kaudu võlakirjade turul raha laenata, et aidata hädasolevat riiki – sarnaselt nendele võlakirjadele, mille Euroopa Komisjon on juba väljastanud erifondi jaoks, mis on andnud laenu Ungarile ja Lätile.

EL teab, kuidas tõelise kriisi ajal lepetega seatud kohustustest mööda vaadata. Pole mingit põhjust arvata, et see oskus liidu seekordki maha jätaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. February 2009, 08:51
Otsi:

Ava täpsem otsing