Minister Rein Lang ärkas hilja

Langi ettepaneku järgi kirjutatakse seadusesse võimalus, mis lubaks kahenädalase etteteatamisajaga langetada avalikus sektoris ja erasektoris töötajate palka kuni 7%.

"Mõistlikud inimesed suudavad alati kokku leppida. See on alles idee, milles on nii palju ääretingimusi. See üks kord aastas näiteks, mida see tähendab? Ma pole praegu kindel, et see üks kord aastas 7% kärpimine on piisav," kommenteeris Schenker ASi juht Meelis Arumeel.

Schenker on kärpimised juba ammu teinud. Palkade langus on ulatunud 20 protsendini.

Sarnasel arvamusel oli ka ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Tiit Kolk. Kui ettevõte on suurtes raskustes, siis palgakulude kärpimine 7% võrra ei too leevendust, ütles ta. Repo Vabrikutes on palgad juba vähenenud ja maksimaalne kärbe ulatus 40 protsendini.

Turu surve alla sattunud ettevõtetes võib palga kärpimine olla eluliselt vajalik, tõdes metsavarumisfirma Holmen Mets juht Tanel Tuuleveski.

"Kui turuolukorra tõttu on kaupa või teenust üha keerulisem müüa, siis on ettevõtjal mitu võimalust: saata kollektiiv sundpuhkusele, koondada töötajaid või kärpida palku," rääkis Tuuleveski. "Viimane võib ettevõtte tööshoidmiseks olla kõige õigem variant."

Tuuleveski ei pea Holmen Metsa töötajate palkade vähendamist vajalikuks.

See aasta tuleb karm, toob endaga palkade külmutamise, alandamise ja mõned juba toimunud ettevõtete pankrotid on tegelikult alles suurema laine sissejuhatus, nentis Amserv Grupi juht Raivo Kütt.

"Meie sektoris on palku külmutatud ja neid vaadatakse ka üle praegu. Kokkuleppel töötajatega palku ka langetatakse," lausus Kütt.

Langi idee teostumisel kaasneb tema väitel oht, et tööandjad hakkavad seadusesse kirjutatavat võimalust kuritarvitama. Tema sõnul aitaks see, kui palgakärbe seotakse kohustusliku lisaauditiga.

"Ei usu, et selle eelnõuga väga ettevõtjate huvidele mõeldakse," märkis arvutifirma Ordi tegevjuht Sulev Sisask. "Seda tehakse eelkõige riigieelarve tasakaalustamiseks."

Sisask lisas, et kuna nende ettevõttes sõltub enamik palku müügitulemustest, siis on töötasu vähenenud. Kogu sektoris on tema hinnangul palk vähenenud umbes viiendiku võrra.

Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepa kinnitusel on praegu inimesed nõus loobuma 20-30 protsendist oma senisest sissetulekust. Kaubandussektoris pole momendil palka tõstetud, tööjõu voolavus on muutunud nulliks, töötajate järjekorrad on ukse taga ja väga jõuliseltpole palku veel vähendatud. "Seda oleks rohkem vaja riigile endale. Eraettevõtted on käitunud praegu palju paindlikumalt. Erasektor teeb oma ratsionaalsed sammud olenemata sellest seadusest," ütles Puusepp.

Töötajate palgakärpesse tuleb suhtuda kaheti, ütles autotranspordifirma Lajos omanik Einar Vallbaum.

"Praeguses raskes majanduslikus olukorras oleks selline võimalus ettevõtjale hea, kuid töötaja seisukohast vägagi ebameeldiv," rääkis Vallbaum. "Eks ka töötajal on laenud ja liisingud kaelas."

Harju Elektri juht Andres Allikmäe peab Langi ettepanekut ebaõiglaseks.

"Isiklikult olen selle vastu, siin peaksid olema teised vahendid. Riik peaks oma teenistujate palku muud moodi reguleerima. Tööandjana võiks see olla mulle kasulik, aga ma ei leia, et see oleks õiglane," rääkis Allikmäe. Ta kartis, et palgakärpe põhjendatuse kontrollimine kujuneb väga raskeks ja kulukaks.

Tere juhatuse esimehe Ülo Kivise sõnade järgi toimub praegu n-ö maa peale tagasitulemine. "Kui kõrgusi võeti ilma erilise manuaalita ja gaas oli piltlikult öeldes põhjas nii riigis kui eras, siis laskumisel ei tohiks seda teha gravitatsiooni jõul, vaid läbimõeldult," hoiatas Kivine. Ka tema hinnangul on konkreetse palgakärpe numbri seadusesse kirjutamine vajalik rohkem riigisektori puhul, erasektoris peavad need küsimused lahenema operatiivsemalt.

Ühtlane palga ühepoolne vähendamine võib olla alternatiiviks ettevõtte konkurentsivõimetuks muutumisele ja töötajate koondamisele, ütles justiitsminister Rein Lang.

"Nestori ja Taliga avaldused viitavad sellele, et nad on valmis tänase kõhutäie nimel sööma ära ka seemnevilja," märkis Lang, viidates sotsiaaldemokraatide asejuhile Eiki Nestorile ja ametiühingute juhile Harri Taligale, kes on teravalt kritiseerinud Langi ideed seadustada ühepoolse palgakärpe võimalus.

Lang on arvamusel, et olukorras, kus rahvuslik kogutoodang väheneb, peaks tööandjal olema võimalik ka õiguslike vahenditega säilitada oma ettevõte ja selle tootmisstruktuur, et üle elada rasked ajad.

Justiitsinistri väitel tuleb ametiasutuse juhtidele luua õiguslikud võimalused palkade kärpimiseks.

"On ju selge, et ausa mängu juures ei pääse ükski ametiasutus oma töötajate reaalsissetuleku vähendamisest," ütles Lang. "Selleks peavad aga juhtidel olema õiguslikud võimalused," lisas ta.

Langi sõnul ei piisa lihtsalt sellest, et eelarve muutmisega öeldakse, et asutusel on oma ülesannete täitmiseks vähem raha inimestele palga maksmiseks.

"Peavad olema ka õiguslikud võimalused palga vähendamiseks nii, et kõige nõrgemaid ei visataks lihtsalt tänavale ega jäetaks täitmata ametiasutuse ülesandeid," rõhutas justiitsminister. "Eriti küüniline oleks olukord, kus koondamisest saadava kokkuhoiuga makstaks mõningatele ametnikele isegi senisest kõrgemat palka lootuses, et olukorra paranemisel saab koondamishüvitisi saanud töötajad taas tööle võtta," sõnas Lang.

"Kui meie majanduslik olukord on selline, nagu ta just praegu on, peab valitsus tegema kõik temast oleneva, et tagada ühiskonna sidusus ja solidaarsus."

Lang on kindel, et jätkusuutliku Eesti tagamiseks tuleb tema poolt rahandusminister Ivari Padarile esitatud ettepanekuid arutada, mitte neid lihtsalt prügikasti visata. "Ei saa elada stiilis, et viimane lahkuja kustutab tule," tõdes minister.

Küsimus on lihtne, me kas saame töö Eestisse tagasi või ei saa. Võime ka tänavatel aknaid sisse loopida, aga see ei aita. Kulud on turult eest ära jooksnud.

Meil on valida, kas viia palgad selliseks, et toodangut on võimalik ekspordiks müüa, või oleme silmitsi massilise tööpuudusega.

Raske on sellise ideega (Rein Langi ettepanek - toim) rahva seas mõistmist saavutada, aga see võib olla üks variant, nii kurb ja valus, kui see ka pole. Selge see, et kui palgad aastas paarkümmend protsenti tõusid, ei olnud sellel tõusul katet.

Nüüd tuleb tegeleda vigade parandusega ja kui keegi sellele järsult vastu on, siis ma küsiksin, millest ta lähtub. Paljud inimesed lähtuvad vajadustest, aga jätavad võimalused kõrvale.