Ettevõtjal on Langi ideest vähe abi

Annika Matson 18. veebruar 2009, 07:12

Ettevõtete juhtide hinnangul on
justiitsminister Rein Langi pakutud palgakärpe seaduse ideed vaja eeskätt
avalikule sektorile, sest erasektor suudab kiiremini kohaneda muutunud
olukorraga, kirjutab tänane Äripäev.

Langi idee kohaselt kirjutatakse seadusesse võimalus, mis lubaks kahenädalase etteteatamisajaga langetada avalikus sektoris ja erasektoris töötajate palka kuni 7%. Eelduseks on ettevõtte majanduslikult keeruline olukord.

Schenker ASi juhi Meelis Arumeele sõnul ei pruugi justiitsminister Rein Langi ettepanek olla piisav number. "Mina pooldan igasugust vabadust inimestel vabalt mõelda. Mida vähem on raame, siis mõistlikud inimesed suudavad alati kokku leppida. See on alles idee ju ja seal on nii palju ääretingimusi. See üks kord aastas näiteks, mida see tähendab. Ma pole praegu kindel, et see üks kord aastas 7% kärpimine on piisav,“ kommenteeris Arumeel.
Enda ettevõttes on Arumeele sõnul kõik vajalikud kärpimised juba ammu tehtud ja kokkuleppel töötajatega on ka sissetulekuid alandatud. Langus on jäänud vahemikku 0–20%.Rein Lang

Sarnasel arvamusel oli ka ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Tiit Kolk. Kui ettevõte on suurtes raskustes, siis palgakulude kärpimine seitsme proRein LangRein Langtsendi võrra ei too leevendust, ütles ta.
„Muidugi sõltub see sellest, kui oluline kuluartikkel palgafond konkreetses ettevõttes on, kuid mulle tundub seitse protsenti siiski liiga vähe,“ lausus Kolk. „See tekitaks vaid paksu verd.“ Repo Vabrikutes on palgad juba vähenenud ja maksimaalne kärbe ulatus 40 protsendini.
Turu surve alla sattunud ettevõtetes võib palga kärpimine olla eluliselt vajalik, kommenteeris metsavarumisfirma ASi Holmen Mets juhatuse esimees Tanel Tuuleveski.

"Kui turuolukorra tõttu on kaupa või teenust üha keerulisem müüa, siis on ettevõtjal mitu võimalust: saata kollektiiv sundpuhkusele, koondada töötajaid või kärpida palku,“ rääkis Tuuleveski. „Viimane võib ettevõtte tööshoidmiseks olla kõige õigem variant.“ Holmen Metsas pole palku kärbitud ning seda ei plaanita ka teha.
See aasta tuleb karm, toob endaga palkade külmutamise, alandamise ja mõned juba toimunud ettevõtete pankrotid on tegelikult alles suurema laine sissejuhatus, nentis Amserv Grupi juht Raivo Kütt.

„Meie sektoris on palku külmutatud ja neid vaadatakse ka üle praegu. Kokkuleppel töötajatega palku ka langetatakse. Me ei saa teha seda ühepoolselt, aga kahepoolselt palku vajadusel langetatakse. Siis kui tulu pole, ei saa ka kulu tekitada,“ lausus Kütt.
Langi idee teostumisel kaasneb Küti väitel oht, et tööandjad hakkavad seadusesse kirjutatavat võimalust kuritarvitama. "Kui meil oleksid nii tugevad ametiühingud kui Läänes, siis oleks meil pankrottide rodu juba taga. Pigem tekib praegu see hirm, et seda kärpevõimalust hakatakse kontrollimatult kasutama,“ märkis Kütt. Tema sõnul aitaks kuritarvitusi vältida see, kui palgakärbe seotakse kohustuslik lisaauditiga.
„Ei usu, et selle eelnõuga väga ettevõtjate huvidele mõeldakse,“ märkis arvutifirma ASi Ordi tegevjuht Sulev Sisask. „Seda tehakse eelkõige selleks, et riigieelarvet tasakaalustada. Palgakärpe võimalus puudutab ju kõiki valdkondi, mitte ainult erasektorit.“
Sisask ütles, et kuna nende ettevõttes sõltub enamik palku müügitulemustest, siis seetõttu on ka töötasu vähenenud. Kogu sektoris on tema hinnangul töötasu vähenenud umbes viiendiku võrra.

Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepa kinnitusel on praegust turusituatsiooni arvestades inimesed nõus loobuma 20-30% oma senisest sissetulekust. Kaubandussektoris on üldine tendents see, et palkasid pole tõstetud, tööjõu voolavus on muutunud praktiliselt nulliks, järjekorrad on ukse taga ja väga jõulist palkade vähendamist pole ka veel tehtud. „Sel aastal tuleb palkade osas kindlasti külmutamisi, suure tõenäosusega ka koondamisi ja palkade vähendamisi,“ märkis Puusepp.
„Seda oleks rohkem vaja riigile endale. Eraettevõtted on käitunud täna palju paindlikumalt ja ratsionaalsemalt On juba tükk aega tagasi alustatud oma tegevuste efektiivistamisega, sealhulgas ka palkade kontrolli alla saamistega. Kui see aitab riiki, teha sama tegevust, mida eraettevõtlus juba praegu teeb, siis ma olen selle poolt. Erasektor teeb oma ratsionaalsed sammud olenemata sellest seadusest," kommenteeris Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees.

Töötajate palgakärpesse seitsme portsendi võrra tuleks suhtuda kaheti, ütles Lääne-Virumaa autotranspordifirma ASi Lajos omanik Einar Vallbaum.
„Praeguses raskes majanduslikus olukorras oleks selline võimalus ettevõtjale hea, kuid töötaja seisukohast vägagi ebameeldiv,“ rääkis Vallbaum. „Sest eks ju ka töötajal on laenud ja liisingud kaelas.“
Vallbaumi andmeil on neil 40 autot ja praegu pole nad autojuhtide ega kontoritöötajate palka vähendanud. „Kardan siiski, et palka tuleb 10-15 protsenti kärpida, sest vedude maht on üha vähenemas,“ prognoosis Vallbaum.
Kuidas ja kui palju palku alandada või tõsta peaks olema iga ettevõtte oma asi ning tööandjana ei pea Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe Langi nn palgakärpe ettepanekut õiglaseks.

"Minu arvates oleks see asi pretsedenditu kuskil Euroopa tööturul. See peaks iga ettevõtte oma asi olema. Isiklikult olen selle vastu, siin peaksid olema teised vahendid. Riik peaks oma teenistujate osas palgad muud moodi ära reguleerima. Tööandjana võiks see olla mulle kasulik, aga ma ei leia, et see oleks õiglane," rääkis Allikmäe. Ta kartis, et palgakärpe põhjendatuse kontrollimine kujuneb väga raskeks ja kulukaks.
"Meil on täna väga palju hoobasid, millega palku reguleerida," märkis Allikmäe.

Tarkvaratootja Webmedia juhatuse esimehe Taavi Kotka sõnul peaks olema mingi institustioon, kes suudab hinnata ettevõtte olukorda. "Kokkuvõttes peaks olema nii nagu töövaidluskomisjonis on, see läheb küll keerukaks. Kuid tänases plaanis on see ettepanek mõistlik," lausus Kotka.
"Kauplemisruumi palgatingimuste osas praeguses turuolukorras on, täna on tööandja ikka tunduvalt parem olla," lisas ta.
Tere juhatuse esime Ülo Kivise sõnade kohaselt toimub praegu nn "maapeale tagasitulemine". "Kui kõrguseid võeti ilma erilise manuaalita ja gaas oli piltlikult öeldes põhjas nii riigis kui eras, siis ka laskumisel ei tohiks seda teha gravitatsiooni jõul, vaid läbimõeldult," hoiatas Kivine. Ka tema hinnangul on konkreetse palgakärpe numbri seadusesse kirjutamine vajalik rohkem riigisektori puhul, erasektoris peavad antud küsimused lahenema operatiivsemalt.

Ilves-Extra omanik Arvo Kivikas kommenteeris, et selline ettepanek pole populaarne samm, aga on realism. Küsimus on lihtne, kas saame töö Eestisse tagasi või ei saa? Võime ka tänavatel aknaid sisse loopida, aga see ei aita. Kulud on turult eest ära jooksnud. Meil on valida, kas viia palgad selliseks, et toodangut on võimalik ekspordiks müüa või oleme silmitsi massilise tööpuudusega.
"Raske on sellise ideega rahva seas mõistmist saavutada, aga see võib olla üks variant, nii kurb ja valus kui see ka pole. Selge see, et kui palgad aastas paarkümmend protsenti tõusid, ei olnud sellel tõusul katet. Nüüd tuleb tegeleda vigade parandusega ja kui keegi sellele järsult vastu on, siis ma küsiksin, millest ta lähtub? Paljud inimesed lähtuvad vajadustest, aga jätavad võimalused kõrvale," märkis ta.

Taust
Rein Langi ettepanek
Seadustada võimalus, et ettevõtjal on võimalik kärpida 7% töötajate palku.
Selleks peab ettevõtja teatama töötajale kaks nädalat ette.
Ta tohib seda võimalust kasutada korra aastas.
Ta tohib seda võimalust kasutada, kui ettevõtte olukord on keeruline.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2009, 12:03
Otsi:

Ava täpsem otsing