Kes aitab välja hädas euroala riigi?

18. veebruar 2009, 11:11

Euroala alusleping ei luba hätta jäänud
liikmesriigi väljaaitamist, kuid kui näiteks Iirimaa oma võlakohustustega enam
toime ei tule, võivad sellel euroala jaoks olla niisama laastavad ja
ettenägematud tagajärjed kui investeerimispanga Lehman Brothers kollapsil läinud
aasta septembris.

Saksamaal ja Prantsusmaal tuleb tõenäoliselt kaaluda väiksemate euroala riikide abistamist, usuvad analüütikud.

Sel nädalal võttis Saksamaa rahandusminister Peer Steinbrück teema juba üles, märkides, et mõned euroala 16 liikmesriigist on „sattunud väga suurtesse raskustesse“ ning „võib juhtuda, et teistel riikidel tuleb sellistele riikidele appi minna“, vahendas Bloomberg.

Euroopa Keskpank on korduvalt toonitanud, et Maastrichti leping ei näe ette raskustesse sattunud euroala riigi väljaaitamist. See on põhimõte, mis peab euroalal distsipliini tagama. Küll aga lubab alusleping ELi liikmesriikidel teist liikmesriiki abistada, kui „seda ohustavad tõsised raskused“.

Vahe intresside vahel, mida Kreekal, Austrial ja Hispaanial tuleb investoritele Saksamaaga võrreldes 10 aastaks võetud laenu eest maksta, on kärisenud suurimaks euro käibeletulekust saadik. Kindlustuse hind riski vastu, et Iirimaa oma võlakohustustega toime ei tule (CDS), kasvas 16. veebruaril rekordilisele 378.4 punktile.

Euroopas kuuleb juba murelikke hääli, et valitsuse võlakirjade turul võib vallanduda samasugune laastav usalduskriis kui investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist läinud aasta septembris. Euroopa Keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi hoiatas läinud nädalal, et finantsturgudel valitsev usaldamatus võib muutuda usaldamatuseks tervete riikide vastu.

„Mina küll ei tahaks öelda, et OK, laseme Iirimaal või Kreekal oma võlakohustustega hätta jääda, küll turg olukorra lahendab,“ ütles Deutsche Banki rahvusvahelise majanduse osakonna juht Thomas Mayer. „Lehmaniga seda juba prooviti ning selgus, et see ei olnud hea mõte,“ lisas ta.

„Ei saa lasta süsteemi ühel osal kokku variseda, kuna see võib kogu süsteemi uppi lükata,“ arvas ka Eddington Capital Managementi strateeg Alex Allen.

2008. a kiirenenud majanduslangus on kiiresti paisutanud ELi riikide võlakoormat ja eelarvedefitsiiti, kui mitmed valitsused on pankadele ja majandusele appi läinud. Mõned riigid on juba väga sügaval punases.

Olukorra tõsidust rõhutab ka tänane Euroopa Komisjoni raport, mis analüüsib liikmesriikide eelarvepoliitikat – Iirimaa defitsiit ähvardab euroalal lubatud 3% asemel paisuda tänavu 11%le SKPst ning Hispaanias 6,2 protsendile.

2007. aastal oli eelarvedefitsiit euroalal keskmiselt 0,6% SKPst.

"

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2009, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing