Riigi meepoti manu on asja vaid tugevatel

Ain Alvela 19. veebruar 2009, 00:00

Siiski ei saa KredEx toetuspaketi rakenduskava puudumise tõttu küsijatele midagi muud konkreetset öelda, kui vaid, et kindlasti ei anta toetust millegi kinnimaksmiseks või äririskide maandamiseks.

KredExi juhataja Andrus Treier kinnitas, et KredExist sõltuvad asjad peavad valmis olema märtsikuuks. Ta ei välista, et valitsuses võib paketi menetlemine kauem aega võtta.

"Euroliidu reeglitest tingituna on abipakett suunatud praegu vaid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele," tõdes Treier. "Kui tahame, et see laieneks ka suurtootjatele, peab Brüsselist luba küsima. Palju aega vastuse saamiseks kulub, ei oska ette öelda."

OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul tuleks toetustega püüda olemasolevaid ettevõtteid rasketest aegadest üle aidata.

"On väga oluline, et need kriteeriumid, mille järgi toetust jagatakse, on kehtestatud eksportijate ja tootjatega koostöös," märkis Puusaag. "Senine praktika näitab, et kriteeriumid valmivad kabinetivaikuses ja ettevõtjad peavad ennast nende järgi kohandama. Oleks meeldiv, kui seekord saaks vastupidi."

Puusaag on seisukohal, et riigi poolt tulev abi ei saa olla ainus vahend ellujäämiseks. Tema sõnul peavad firmad kulud ümber struktureerima ja tootmise nõudlusele vastavaks kohandama.

Turbapresse tootva ja eksportiva OÜ Kruviks tegevdirektorit Karl Renserit jätab võimalus laenukäenduse või ekspordigarantii saamisest külmaks.

"Kuigi viimasel ajal on meie tootmisse ka seisakuid tekkinud, ei ole ma veel endale selgeks teinud, milleks need toetused on ja kuidas neid kätte saab," tunnistas Renser. "Leian, et majanduse, sh tööstuse turgutamiseks on riigi käes tõhusamaid hoobasid kui laenude käendamine."

Nii pakkus Renser välja, et üksikisiku tulumaks võiks laekuda omavalitsusele, kus inimene töötab, mitte elukohajärgselt. See välistaks Tallinna ümbruse valdade põhjendamatu rikastumise, mida saavutatakse mitte kohapealse ettevõtluse, vaid pealinnas tööl käiva elanikkonna arvelt.

Riigi kuludega võiks Renseri sõnul rajade Eestimaa n-ö ääremaile tootmishooneid ning anda need ettevõtetele pikaks ajaks tasuta rendile.

ASi Ensto Ensek tegevdirektor Üllast Täht on seda meelt, et enne kõike oleks riigi toetusest abi firmadel, kel olemas oma toode ja selge kava selle arendamiseks, kuid väljund välisturgudel puudub.

"Toetada tasub firmasid, kellel tootmispotentsiaal on olemas, kuid kes ei suuda seda ära kasutada," märkis Täht. "Sellised firmad vajavad abi turuniši leidmiseks ja oma toote piiri taha pakkumiseks, sest see tegevus on väga kallis."

Täht avaldas kahtlust, kas Eesti valdavalt väiketootjad suudavad üldse üksikuna välisturul midagi korda saata.

"Raskel ajal, kui turgu tuleb lüüa massiga, lööb meie firmade väiksus ja haavatavus välja," ütles ta.

Tähe hinnangul vajab säärase riigipoolse toetuse jagamine väga ranget metoodikat. "Idee, et ainult toetame hättasattunuid, ei vii kusagile," tõdes ta. "Toetuse saajal peab olema väga selge arenguvisioon."

Mõni ärimees, nende seas suurettevõtja Rein Kilk on öelnud, et riik on ettevõtlusele õla alla panemisega lootusetult hiljaks jäänud, sest kuni valitsusasutused programmi üksikasju menetlevad, lüüakse juba paljudele firmadele hingekella. Valitsus lubab, et abiprogrammi käivitumiseks ei kulu üle paari kuu.

Tootmissektori konkurentsivõime edendamise programmiga (MANUNET) liitudes avaneb ettevõttele võimalus leida oma arendusprojektide elluviimiseks toekas partner piiri tagant.

Kolmandat korda on avatud MANUNETi taotlusvoor, kuhu on oodatud taotlema Eesti tootmis- ja tehnoloogiaarenduse ettevõtted ning teadus- ja arendusasutused.

"Ühelt poolt on need tootmisettevõtted, kellel on tootmistehnoloogia arenduse plaan, kuid pole arenduspartnerit," ütles EASi innovatsioonidivisjoni direktor Ilmar Pralla. "Teisalt tehnoloogia arendajad, kellel on oma valdkonna tipp-know-how, kuid pole seda veel kellelegi müüa."

Aastal 2006 käivitatud MANUNETi abil on Eestis endale partneri leidnud kaks ettevõtet.

AS Estla alustas koos Itaalia firmaga Osai lasersüsteemide arendamist ja turustamist ja AS Asper Biotech leidis partneriks samuti Itaalia firma, kellega kahasse tegelda DNA analüüsi automatiseerimise valdkonnas.

Andrus Treier, SA KredEx juhataja
Kindlasti ei tähenda toetus mingit tagastamatut abi, mille arvelt oma äririske maandada.

Asja peamine idee seisneb selles, et vältida finantsturu mittetoimimise kandumist majandusse. Eesmärk on, et eksportijad suudaksid finantseeringu abil säilitada oma positsiooni, juba sissetöötatud turgudelt ei tuldaks ära. Praegu on hilja hakata mõtlema ekspordituru leidmise peale, toetuse taotleja peab olema ennast välisturgudel juba tõestanud.

Kui firmal on väga halb maksepraktika, käive kulgeb langevas joones ja netovara maht jääb alla poole aktsiakapitalist, siis suure tõenäosusega ta toetuskõlbulikuks ei osutu.

Püüame koostada võimalikult lihtsa taotluse vormi, mida oleks lihtne täita ja kust saame kiire ülevaate ettevõtte finantskäitumisest.

Indrek Ustav, ASi E-Profiil arendusdirektor
E-Profiil soovib kindlasti toetustega tutvuda, kui tingimused ja põhimõtted paika saavad.

Esimene samm on tehtud, olulisem on nüüd need otsused kiiresti realiseerida - vastasel juhul tapavad bürokraatia ja kemplemised hea eesmärgi ja kahjuks jääb vähemaks ka ettevõtteid, keda need meetmed saaksid aidata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:57
Otsi:

Ava täpsem otsing