Tere annab osa piima vastu pulbrit

Toorpiima kokkuostuhindu on langetanud kõik Eesti piimatööstused juba mõnda aega. Samas on Tere seni ainus, kes pakub kokkuostust loobumise asemel toorpiima töötlemist nn mahuproduktideks.

Tere juht Ülo Kivine rääkis Äripäevale, et enamik ettevõtteid muudab toorpiima kokkuostuhinda üks kord kuus ja 1. märtsil muutub see taas. Veebruaris langetas Tere kokkuostuhinda 8 protsenti.

"Saan kinnitada seda, et Tere ei maksa tarnitud piima eest ei pulbri ega võiga. Ostetud piima eest on maksevahend ikka Eesti kroon," ei ole Kivine nõus sõnastusega, et maksab piima eest produktidega. "Teenust on pulbritehased teinud pidevalt ja see toimub ka nüüd nii."

Kivise sõnul on tema käest palju küsitud, miks Terel on vaja 40 protsenti ülejäävat piima. "Vastus on see, et mis saab siis, kui me selle 40 protsenti ehk 200 tonni piima üles ütleme. Tegelikult on see selge katastroof põllumajanduses ja selgelt on üks osa süüd selles meil. Nii et lepinguid püüame üles öelda viimase võimalusena, praegu see ei ole teema," selgitas ta.

Eestimaa Piimatootjate Ühistu juht Märt Riisenberg on Tere uue hinnapoliitikaga kursis. Et Tere tööstusele mittevajaliku toorme kombinaati viib ja ümber töötleb, tuleb piimatootjal selle eest peale maksta.

Sellise toodangu omanikuks jääb piimatootja ning müümata kaup ei koorma Tere bilanssi, kuid piimatööstus on lubanud korraldada ladustamise ja aidata omalt poolt kaasa seisva kauba müügile. Lattu kogunevat peaks aga aktiivselt müüma ka piimatootja ise, sest teatud aja ületades tuleb tal pulbri ning või hoidmise eest Terele juurde maksta.

"Praegu on iseseisva müügi väljavaated väga nigelad," tõdes Riisenberg samas. Võrreldes piima hinnaga on pulbri hind veelgi odavam - 2,5 krooni kilo. Piimakilo hind langeb sisuliselt 3 krooni tasemele, selgitas Riisenberg.

"Ega see meile rõõmu ei tee," ütles Riisenberg, lisades, et tootjad on sundseisus, kus peavad Tere pakkumise kas või ajutiselt vastu võtma.

Tere kliendi Tulundusühistu Rakvere Piimaühistu tegevjuht Toivo Raudver ja ühistu juhatuse esinaine Sirje Kornel ei tahtnud ees seisvaid muudatusi kommenteerida. "Ma ei vasta praegu," ütles Kornel Terele piima müümise uute tingimuste kohta.

Kornel avaldas lootust, et lepingutingimustes annab veel läbi rääkida ja kutsus Eesti rahvast mullijookide ja võõramaiste jogurtite asemel rohkem kohalikku piima tarbima.

Epiima juhi Jaanus Muraka sõnul on küsimus selles, et osa tööstusi ei suuda eksportida.

Ta lisas, et Epiim maksab toorpiima eest eranditult rahas, kuid pole vastu, kui tootjad vastutasuks mõnd nende toodet võtavad. Seda võimalust kasutatakse aga ülivähe.

Muraka sõnul pole alust aastavahetuse paiku meedias avaldatud kartusel, et Balti riikide senised ekspordipartnerid hüppavad alt ära. Pigem on probleem ülimadalates maailmaturu hindades, selgitas ta.

Neljapäeva õhtuks peab selguma, kui palju suurendab Euroopa Liit piimatoodete eksporditoetusi, rääkis Murakas. Jaanuari lõpus kehtestatud toetusmäärad olid 450 eurot tonni või ja 190 eurot tonni juustu eest. Liit toetab aga ka lõssi- ja piimapulbri vedu kolmandatesse riikidesse. Lisaks saab alates veebruarist toota võid ja lõssipulbrit sekkumiskokkuostu, mis käivitub märtsis.

"Ega turuseis pole muutunud, selles suhtes paranemise märke veel ei ole," sõnas Tere juht Ülo Kivine, kes loodab samuti leevendust Euroopa Liidu abimeetmetest.

Murakas märkis, et Eesti piimatootja on kogu ahela nõrgim lüli, sest tööstuse saab suhteliselt lühikese ajaga püsti panna, kuid piimatootmist mitte.

Kivise sõnul on tootjad viimase viie aasta jooksul investeerinud kolossaalseid summasid ja mida rohkem keegi investeerinud on, seda lühemat aega saab ta endale lubada alla omahinna tootmist. Kuigi eelmisel aastal said Eesti piimatootjad umbes 2,6-2,8 miljardit krooni, jäid ka investeeringud vähemalt samasse suurusjärku.