Väetisetootjad pälvisid ostuhuvi

Soros Fund Management on 17. veebruaril avaldatud aruande kohaselt ostnud läinud kvartalis 2,6 miljonit Kanada väetisetootja Potash of Saskatchewani aktsiat.

Ka Vene miljardär Andrei Melnitšenko, kes on vahest tuntud selle poolest, et temale ja ta naisele on käinud esinemas Jennifer Lopez, Whitney Houston ja Christina Aguilera, on panustanud, et väetisetootjate aktsiad on sigaodavad. Vene miljardär tõstis oma osaluse oma valdusfirma EuroChem kaudu Saksa tootjas K + S novembris 15 protsendile.

Sel aastal on väetisetootjate aktsiad rallinud möödunud aasta juunikuiselt tipptasemelt kukkumise järel. Samas on väetise hind püsinud kõrgel, kuna tootjad on kärpinud pakkumist. See tööstusharu on väga kontsentreeritud - seitsme tootja käes on 85 protsenti turust. Seitsmest viis on börsidel noteeritud - Potash of Saskatchewan, K + S, Mosaic, Uralkali ja Silvinit. Maailma suuruselt teine tootja Belaruskali ja Israel Chemicals ei ole börsiettevõtted.

"Kõik tootjad on valmis suureks tootmise kärpimiseks, et mitte lasta hindadel kukkuda," ütles Renaissance Capitali analüütik Marina Aleksenkova Bloombergile. "Aktsiad on odavad."

Kaevandajad võivad saada 50-200 dollarilise hinnatõusu suurtel Hiina lepingutel, mis on praegu hinnatud 569 dollarile tonnist, kui nõudlus märtsis kasvab. Potash teatas, et nõudlus võib II kvartalis kasvada, kuna Hiina import kasvab tõenäoliselt umbes 27 protsenti.

Suurim tootja PotashCorp kiitleb, et on ärikasumimarginaali osas turuliider. Samuti on ta madalamate kuludega toodangu pakkuja. Kuid suuruselt teine tootja on Valgevenes ja kaks suurtootjat Venemaal, nende valuutade devalveerimine vähendab välisvääringus tootmiskulusid.

Sisenemisbarjäär on äris kõrge. 2 miljoni tonnise tootmisvõimsusega nullist kaevanduse püstipanek maksab suurusjärgus kolm miljardit dollarit ja seda ilma infrastruktuuri arendamise kuludeta ja reservide ostuta. See on kaunis suur raha praeguse krediidikriisi valguses. Aeg, mis kulub alustamisest täisvõimsuse saavutamiseni, on vähemalt seitse aastat. PotashCorpile kuulub 22 protsenti maailma tootmisvõimsusest.

Kui eeldada, et maailmas jätkub rahvaarvu kasvutrend (iga päev sünnib ca 0,2 mln inimest), siis on selge, et nõudlus toidu järele kasvab. Suur osa kasvust tuleb Hiinast ja Indiast. Indias söövad inimesed PotashCorpi andemetel sõna otseses mõttes ära oma sissetuleku. Igast teenitud dollarist kulub Indias toidule 70 USA senti, Hiinas 40 senti ja Põhja-Ameerikas 10 senti. Kuidas käia kaasas nõudluse kasvuga?

Kõrgema saagikuse kaudu ja selleks tuleb kasutada väetisi. Majanduskriis on pannud põllumehed raskesse seisu. India valitsus tahab saavutada vähemalt 4% viljatoodangu kasvu aastas, milleks doteeritakse väetise hinda julmalt. Põllupidaja saab selle kätte 100 dollariga tonnist. Kui elatustase kasvab, hakatakse tarbima rohkem liha. Liha tootmiseks kulub oluliselt rohkem vilja, mis kasvatab nõudlust väetiste järele. Hiinas on 30 aastaga liha tarbimine kümnekordistunud.

Muidugi on risk, et nõudlus kukub maailmas ära väga järsult ja pikaks ajaks. Minu isiklikus lemmikuks kipub olema suurim tootja. Kuigi Vene tootjad võivad saada kulueelise, ei meeldi sealne poliitiline keskkond. Uralkalis juhtus õnnetus või oli see Nõukogude stiilis hoolimatus? Uhuti ära kaevandus. Peaminister Putin otsustas, et ettevõtte tegevust hakatakse uurima - see võib maksta kaotatud reservide väärtuse, mis oleks pankrotistunud ettevõte. Käsi ei kipu ostma aktsiaid riigis, kus peaminister on võtnud enda kanda kohtupidamise rolli.