Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas laste saamine on isekas?

20. veebruar 2009, 12:25

Maa tuleb täita lastega. Kas kogu Maa? Või
ainult Eestimaa? Ja mida kõigile neile lastele süüa anda? Vihasemate
keskkonnaaktivistide arvates on laste saamine isekas tegu, mis koormab
looduskeskkonda. Kas selline strateegia saab aga pikemas perspektiivis võitev
olla?

Suurbritannia keskkonnaaktivist Jonathon Porrit kutsus perekonda planeerivaid paare üles piirama oma laste arvu kahega. Ta ei arva, et piirangud laste arvule peaksid olema riigi poolt kehtestatud, kuid ütles BBC-le antud intervjuus, et lapsevanemad võiksid oma isiklike soovide kõrval arvestada ka looduskeskkonnaga. "Iga lisanduv inimene on koormaks niigi kurnatud planeedile,” selgitas Porrit. Loo kommentaarides kinnitavad mitmed inimesed, et on keskkonna huve silmas pidades otsustanud laste saamisest sootuks loobuda.

Igal aastal lisandub maailma umbes 74 miljonit inimest. Kasv toimub aga peamiselt vähemarenenud piirkondades – kõrgemalt arenenud piirkondades jääb rahvaarv suuresti samaks. Kui ükski naine ei saaks rohkem kui kaks last, hakkaks rahvaarv tahes-tahtmata vähenema, kuna alati leidub inimesi, kes lapsi üldse ei saa või ei taha, ning lapsi, kes surevad enne täisikka jõudmist. Kui inimesed saavad aga ka edaspidi sama palju lapsi kui praegu – keskmiselt 2,5 last naise kohta, elab Maal aastaks 2050 Vikipeedia andmetel 11 miljardit inimest ning iga aasta lisandub 169 miljonit.

Kui kõik need inimesed tahaksid elada „valge inimese“ moodi, kuluks ekspertide hinnangul kolm korda rohkem ressursse, kui maailm suudab pakkuda. Looduskaitsjad väidavad, et maailma kandevõime on juba praegu ületatud, kui võtta arvesse iga inimese ökoloogilist jalajälge. Kriitikud kahtlevad aga ökoloogilise jalajälje mõiste mõttekuses, sest selle arvutamisel tehakse mitmeid lihtsustusi ning tulemus sõltub kasutatavast statistilisest meetodist. Pole aga kahtlust, et kui inimesed oma tarbimist oluliselt ei piira, ei saa maailm peagi meie kõigi ülalpidamisega hakkama.

Kindlasti leidub inimesi, kes on keskkonna huve silmas pidades valmis oma isiklikud ambitsioonid alla suruma ning laste saamisest loobuma. Evolutsiooniliselt ei saa selline strateegia aga kuidagi elujõuline olla. Mida rohkem sellise suhtumisega inimesi laste saamisest loobub, seda suurema panuse järgmisse põlvkonda annavad „isekad“ inimesed, kes seavad esikohale omaenda geenide levitamise ning saavad palju „isekate“ geenidega lapsi. Altruistlik strateegia ei saa evolutsiooniliselt peaaegu kunagi võita, kuna altruismi soodustavate geenidega isendid surevad lihtsalt välja. Seepärast on nõnda vähe altruismi näha ka looduses.

Kui järgmises inimpõlvkonnas on valdavad lapsed, kelle vanemad otsustasid lähtuda iseenda, mitte keskkonna huvidest, sõltub ülejärgmise põlvkonna laste hulk sellest, kui palju on selline otsus mõjutatud geenide poolt. Mõnede teadlaste hinnangul on inimese evolutsioon peatunud ning loodusliku valiku teooriat inimese peal rakendada ei saa. Sellisel juhul peab mõistus olema üle looduse poolt kaasa antud survest oma geene edasi anda. Geenide vaatepunktist on lastetu inimese elu täiesti mõttetu tupiktee.

Lisaks inimeste isekusele tuleb mängu ka riikide või isegi rasside isekus. Kui eestlased hakkaksid laste saamist piirama nagu hiinlased, poleks meid varsti maailmas enam olemas. Eesti riigi poliitika innustab vanemaid rohkem lapsi saama. See aga ei tähenda, et Eesti hoolib keskkonnast vähem kui Hiina, kus on juba aastaid rakendatud ühelapsepoliitikat. Riigid seavad alati esikohale majanduslikud huvid – keskkond, mis ei too raha sisse ega oma hääleõigust, tuleb prioriteetide järjekorras alles kaugel tagapool. Hiina majandusele tuleb kasuks rahvaarvu piiramine, Eesti vananev ühiskond vajab aga just noori töövõimelisi elanikke, kes järjest kasvavaid pensionäride hulki üleval jaksaksid pidada.

Kuna maailma rahvastik kõrgemalt arenenud riikide arvelt tegelikult ei kasva, tundub laste arvu teadlik piiramine siinkohal mõttetu. Kui inimene on piisavalt arukas, et mõista globaalprobleemide sügavust, võib tema otsus loobuda laste saamisest kokkuvõttes keskkonnale hoopis kahjulik olla. Sündide arvu meelevaldse piiramisega võiksime takistada sündimast inimestel, kes on üles kasvatatud keskkonna probleeme teadvustades ning kelle võimuses on maailma koormavate probleemide lahendamine. Siiski tuleb meeles pidada, et eugeenika iseenesest ei tööta – tarku lapsi võib sündida ka rumalatel vanematel, tarkadel vanematel võib sündida rumalaid lapsi. Olulist rolli inimese potentsiaalses arukuses mängib lisaks geenidele ka kasvu- ja arengukeskkond, mille parandamisele arengumaades tuleb pühenduda.

Muude ülesannete kõrval on üheks olulisimaks väljatöötamist ootavaks lahenduseks teiste eluks kõlbulike planeetide leidmine. See oleks pikaajaliselt töötavaks lahenduseks, mis tagaks inimliigi säilimise ka juhul, kui Maa mingi katastroofi tulemusel eluks sobimatuks peaks muutuma. Tegelikult peaks maailm pühendama sellele eesmärgile tunduvalt rohkem raha ja aega, kui seda praegu tehakse.

Raske on aga vaadata kaugemale igapäevaelu probleemidest ning seada ettepoole meie lastelaste lastelaste probleemid. Otsuseid ressursside jagamiseks erinevate ülesannete vahel teevad poliitikud, kes võidavad populaarsust vaid selliste otsustega, mis on kasulikud hetkel elavatele inimestele. Poliitik võidab isiklikult palju rohkem pensionide tõstmisest, kui raha eraldamisest teaduse ja tehnoloogia arenguks. Probleemide lahendamiseks tuleks jälle langetada altruistlik, enda huve alla suruv otsus, mis on evolutsioonilise pärandi taustal äärmiselt raske.

Pikas perspektiivis võitvat strateegiat välja töötada pole lihtne. Kindlasti tuleb proovida sündivust piirata arenevates maades, kus laste suur arv pole naiste vaba ja teadlik valik, vaid ühiskonna surve või laste arvu piiramist võimaldavate vahendite puudumine. Mujal aga peaksid keskkonnateadlikud inimesed mitte loobuma laste saamisest, vaid püüdma keskkonna koormat vähendada muul viisil – eelkõige oluliselt väiksema tarbimisega. Keskkonnast hoolimist ja tarbetutest asjadest loobumist tuleb õpetada kindlasti ka lastele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. April 2009, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing