Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ministeerium: suurim odavnemine metsamajanduses

20. veebruar 2009, 14:52

Ekspordihindades oli suurim kukkumine
endiselt metsamajanduses, palgi hind kahanes aastaga 28% ja kuises võrdluses 4%,
teatas rahandusministeerium.

Jaanuaris aeglustus tootjahindade kasv statistikaameti andmetel töötlevas tööstuses 0,5%ni. Detsembriga võrreldes olid hinnad 1,2% madalamad. Tegu on aeglaseima hinnakasvuga alates 2004. aasta algusest ning järgmisel kuul on tõenäoline juba langus ka aastases võrdluses.

Majanduslanguse tõttu on hinnatõus peatunud enamikes sektorites ja kohati muutunud negatiivseks. Odavnenud on enamik sisendeid ning samuti on alanenud palgasurve. Samuti aitab hinnakasvu pidurdumisele kaasa euro tugevus, mis on muutnud tooraine odavamaks.

Aastases võrdluses oli hinnalangus kiireim mööblitööstuses ja muude toodete valmistamises (-2,7%), kuises võrdluses oli langus koguni 4,7%. Toiduainete tootmises tõusid hinnad aastaga 1%, tekstiilitööstuses 0,8% ja keemiatööstuses 2,2%.

Eesti konjunktuuriinstituudi jaanuarikuise küsitluse põhjal ootas juba enam kui neljandik tööstusettevõtete juhtidest hinnalanguse jätkumist järgnevatel kuudel. Hinnatõusu prognoosis vähem kui kümnendik küsitletutest. Suuremad ootused hindade langemiseks olid puidutööstuses ja metalltoodete tootmises, kus seda ennustas üle poole vastanutest.

Jaanuaris jätkus ekspordi- ja impordihindade langustrend. Ekspordihinnad olid keskmiselt eelmise aasta jaanuarist 1% ja detsembrist 0,9% võrra madalamad. Impordihindade langustempo oli veelgi kiirem, aastaga kahanesid hinnad 4,6% ja kuises võrdluses 2,7%. Ekspordihinnad pöördusid langusesse aastases võrdluses esimest korda, impordihindade osas toimus pööre juba detsembris.

Ekspordihindades oli suurim kukkumine endiselt metsamajanduses, palgi hind kahanes aastaga 28% ja kuises võrdluses 4%. Samas oli eelmise aasta jaanuari võrdlusbaas veel väga kõrge (kasv 52%). Konkurentsis püsimiseks välisturgudel pidid metallitootmise ettevõtted langetama jätkuvalt oma toodete ekspordihindu, mis kahanesid nii aastaga kui ka kuuga kümnendiku võrra. Puidutöötlemises langesid hinnad paari protsendi võrra ning keemiatööstuses pöördusid hinnad esmakordselt langusse (-1%). Ülejäänud tegevusalade ekspordihinnad näitasid aastaga veel tõusutrendi. Ehitusmaterjalide ekspordihinnad tõusid 9% ning masinate ja seadmete hinnad 7%. Keskmiselt 4–5% oli hinnakasv metalltoodete tootmises, toiduainete ja jookide tootmises ning tekstiili- ja rõivatööstuses. Peale metalltoodete kasvasid teiste viimati nimetatud tööstusharude ekspordihinnad ka eelmise aasta detsembriga võrreldes.

Impordihindu mõjutas jaanuaris endiselt kõige rohkem nafta maailmaturuhinna kiire kukkumine (võrreldes eelmise aastaga -39%), mis on viitajaga mõjunud ka keemiatoodete sisseveo hindadele ( -2%). Puidu ja puittoodete impordihindade langustempo kiirenes 15%ni. Suurim aastane hinnakasv oli impordis veel metallide osas (17,5%), samas kuuga tõusid nende impordihinnad vaid ühe protsendi võrra.

Ka toiduainete ja jookide sisseveo hinnad jätkasid aastases võrdluses kasvujoonel (6%), kuid detsembrikuuga võrreldes olulist muutust ei toimunud. 4–5% tõusid aastaga põllumajandussaaduste, tekstiiltoodete ning paberi ja pabertoodete impordihinnad.

Järgmisel kuul püsib nii ekspordi- kui impordihindades surve alanemisele, sest maailmamajanduse madalseis jätkub ja seetõttu püsib ka nafta maailmaturuhind madalal tasemel.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. February 2009, 14:53
Otsi:

Ava täpsem otsing