Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Fiktiivse lepinguga üritati petta riiki

Koit Brinkmann 23. veebruar 2009, 00:00

Äripäeva käsutuses on Selveri-sisene kirjavahetus, millest ilmneb, et Selveri juht Iivi Saar otsustas varjata Punase Selveri nüüd juba endise juhataja sõlmitud fiktiivseid töölepinguid, mille eesmärk oli petta riiki. Alles Äripäeva küsimuste peale hakati kiiruga tuld kustutama ning otsustati aasta alguses ilmsiks tulnud pettusest informeerida ka maksuametit. Selverit nõustavatele advokaatidele eelmisel nädalal tänu Äripäevale ootamatu lisatöö toonud juhtum ise oli järgmine.

Punase Selveri juhataja võttis oma lapseootel minia kassapidajana tööle. Tööleping sõlmiti täistöökoha peale, kuid minia töötas poole koormusega. Sama kaupluse üks saalitöötaja oli aga vormistatud ametisse poole kohaga, kuigi töötas tegelikult täiskohaga.

Mõlemal töötajal olid oma huvid, esimene hakkaks lapsehoolduspuhkusele jäädes saama suuremat vanemahüvitist ning teiselt ei saanud kohtutäitur väikese ametliku sissetuleku tõttu raha ära võtta. Lapseootel kassapidaja maksis iga kuu poole oma palgast saalitöötajale tagasi.

Asi tuli eelmise aasta detsembris Selveris avalikuks ning jaanuaris kaupluse juhataja vallandati.

"Käisin hommikul sisekontrolli osakonnas, kus andsin aru oma töödest-tegemistest. Oli kolm rikkumist - tööaja kaardi mittekasutamine, allahindluste/mahakandmiste korra rikkumine ning ka fiktiivne tööleping (üks töötaja töötas teise asemel). Minu puhul oli tegemist huvide konfliktiga. Laest kirjutatud numbreid ei tehtud, seega seda koormat, et Selverit petnud oleksin, ei ole ja seepärast saan ka rahuliku südamega magada," kirjutas juhataja viimasel tööpäeval hüvastijätukirjas kolleegidele.

Tõesti, Selverit pole rahaliselt petetud ja ka riik on maksuameti kaudu maksud kätte saanud. Kuid on kaks seika, mille pärast oleks Selveri juhid ausate inimestena pidanud muret tundma ning avastatud faktidest kohe teavitama sotsiaalkindlustusametit, maksuametit ja kohtutäiturit.

Esiteks arvestab sotsiaalkindlustusamet kassapidaja eest makstud suurema sotsiaalmaksusumma järgi kõrgema vanemahüvitise, kui ta tegeliku tööpanuse järgi peaks saama. Teiseks on petta saanud isik, kes kohtutäituri kaudu oma raha ootab.

Saar kirjutas Äripäevale saadetud vastuses, et juhtumit ei ole püütud varjata. "Selver kindlasti korrigeerib maksuarvestust ja suhtlemist täituriga, kui see on olnud ebaõige," lubas Saar. Imelik on ainult see, et kindel soov maksuarvestust korrigeerida tekkis pärast Äripäeva poolt Jüri Käole saadetud küsimusi.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juhi Katre Palli arvates ei ole ettevõte käitunud seaduslikult, sest aitas kaasa ühe inimese riigieelarvest makstava hüvitise kunstlikule suurendamisele ning teise inimese tegelike tulude varjamisele. "Alusetult makstud vanemahüvitis tuleb tagasi nõuda. Eelnevalt tuleb maksu- ja tolliameti kaudu korrigeerida sotsiaalmaksu andmed," sõnas Pall.

Kolmapäeval Jüri Käole saadetud küsimused jäidki vastuseta. Seetõttu me ei tea, mida arvab juhtunust suurettevõtja, kes on soovitanud riigil kulutuste kokkuhoiuks erinevaid hüvitisi vähendada.

Sotsiaalkindlustusametil on seadusest tulenev nõue võtta vanemahüvitise määramisel aluseks üksnes sotsiaalmaksu andmed. Ka ei ole ametil õigust neid andmeid muuta.

Kohtutäitur Kristel Maalman rääkis, et isegi kui kohtutäitur saab informatsiooni, et inimene on tegelikult saanud suuremat palka, ei saa ta enne midagi teha, kui maksudeklaratsioonid on ümber tehtud.

Siis oleks kohtutäituril õigus esitada kohtule taotlus ettevõtte trahvimiseks valeandmete esitamise pärast. Samuti saab siis nõuda summade tagantjärele ülekandmist, mida tegelik palk võimaldas kinni pidada.

Maksuameti selgitusel on maksuhalduri kohustus kontrollida maksudega seonduvaid asjaolusid. Kui ametile laekub info, mis võib omada tähendust maksustamise seisukohast, siis seda teavet hinnatakse ja vajadusel alustatakse ka kontrolli.

Selveri jaeketi juht Iivi Saar püüdis jätta vastamata küsimusele, millal sai tema teada fiktiivsest töölepingust ühes Selveris.

Alljärgnev on väljavõte Iivi Saare ja Äripäeva kirjavahetusest.

Aitäh vastuse eest. Te küll jätsite vastamata, millal Te sellest loost teada saite. Minu andmetel oli see hiljemalt eelmise aasta detsembri alul.

Teada saime tõesti eelmise aasta lõpul, kuid siis alustasime uurimisega, et aru saada, mis on toimunud. Otsuseid teeme lähtuvalt uurimise tulemustest.

Miks Te ikkagi otsustasite pärast teadasaamist kogu loo maha vaikida? Maksuameti ja sotsiaalkindlustusameti ning kohtutäituri teavitamise võtsite käsile alles üleeile (möödunud nädala kolmapäeval ehk pärast Äripäeva esimeste küsimuste laekumist Selveri juhtidele - toim).

Enne, kui endal ei ole täpselt selge, mis on juhtunud, ei saa midagi otsustada, teatada.

Tegelesime probleemiga intensiivselt, kaasasime juristi jne. Seega on kõik toimunud süsteemselt ja läbimõeldult. Kui sa ei tea, mis täpselt on toimunud, ei saa seda kuidagi mahavaikimiseks nimetada. Samuti on sellistel juhtudel üsna raske kiiresti asja olemuseni jõuda - sest osapooled ei ole sellest reeglina kuigivõrd huvitatud.

Loomulikult teeme endast oleneva, et kõik töötajad oleksid ausad, õiglased, tublid ja kohusetundlikud. Paraku juhtub elus ikkagi nii, et mõned inimesed eksivad reeglite või väärtuste vastu, mille poole Selver organisatsioonina pürgib. Kui selline asi avalikuks tuleb, reageerime alati kohe, nii ka nüüd. Me ei ole püüdnud seda juhtumit varjata ja tegutsesime tekkinud olukorrast lähtuvalt. Juhtum ei ole paratamatus, aga selliseid asju tuleb suures organisatsioonis ette. Usun, et käitusime tekkinud olukorras Selveri juhataja vahetamisega adekvaatselt. Kahjuks ei ole väljamakstud palga tagasinõudmine lihtne. Selver kindlasti korrigeerib maksuarvestust ja suhtlemist täituriga, kui see on olnud ebaõige. Selleks on tarvis saada kõigi asjaosaliste kinnitus, mis summas raha liikus ühelt töötajalt teisele.

Neid juhuseid ei ole olnud palju, kuid mõned siiski. Oleme edastanud info maksu- ja tolliametile, kes on konkreetset ettevõtet või inimest lähemalt kontrollinud. Ise me seda teha ei saa. Kui vihjetel on tõepõhi all ja selgub, et sotsiaalkindlustusameti makstav pension, toetus või hüvitis on määratud ebaõigel teel saadud sissetulekute järgi arvutatud sotsiaalmaksu andmete alusel, siis MTA selgitab välja tegeliku olukorra ja vajadusel korrigeerib sotsiaalmaksu andmeid. Alles pärast korrigeeritud andmete saamist arvutab sotsiaalkindlustusamet ümber pensioni, toetuse või hüvitise suuruse. Alusetult makstud summad nõutakse tagasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing