Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kauplemisruum üha suureneb

    "Vähemlikviidse kinnisvara puhul võib küsitud hinna ja reaalse tehingu hinna vahe olla ka kordades," kinnitas Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt. Samas märkis ta, et iga kinnisvaraobjekt on unikaalne ning müügis võib olla ka objekte alla turuhinna.
    BPE Kinnisvaraeksperdi hinnangul on turg osutunud arvatust inertsemaks ning ehkki pakkumishinnad on sel aastal langustrendis, ei ole see kaasa toonud turu elavnemist. See näitab, et ruum hinnalanguseks on veel päris suur.
    ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder ütles, et Tallinna linnaosade korteritehingute pakkumis- ja tehinguhindade vahemik kõigub piirkonnast olenevalt 20-30 protsenti. "Loomulikult ei tähenda see, et igast pakkumisest saaks vähemalt viiendiku alla, kuna osad pakkumised ongi kiire müügivajaduse tõttu reaalse tehinguhinna tasemel," ütles ta.
    "Kinnisvaraturul on müüjate hulgas ka nn õngitsejaid, kellel ei ole otsest vajadust oma vara müüa, kuid kes üritavad leida oma unelmate ostjat ning ootavad uut buumi," nentis Rätt. Tema sõnul on müüjad üldjuhul oma hinnaootustes tegelikust olukorrast kinnisvaraturul tagapool. "Võitajad on olnud need, kes kiiresti ca 20-30% hinnalangetamisega reageerisid," lisas ta.
    Ka Teder oli päri, et pakkumishindade keskmisest kõrgemat taset soodustavad paljud sellised pakkumised, kus praegu müügivajadus pole suur ja pakkumine lihtsalt üleval. Sellistel kuulutustel ei ole ka pakkumishinda turusituatsioonile vastavalt korrigeeritud.
    Äripäev võttis ühendust poole tosina korterimüüjaga (väidetavalt omanikud) ning üritas välja selgitada, kui suures osas oleksid müüjad nõus hinda langetama. Keegi ei soostunud koheselt ühtki summat ega protsenti nimetama.
    Tavaliselt ei ole kinnisvaramüüjatel müügiga nii kiire kui uusarendustega kauplejatel. Hinnad ei ole enamasti seotud kuludega, mis ühest küljest ei sunni müüjaid kiirustama, kuid teisalt annab suhteliselt vabamad käed hinna langetamisel.
    Uusarenduste müügisurve sunnib vahendajaid hinda langetama. Näiteks võib veebruaris Arco Vara kaudu Läänemere tee 70 (Tallinnas Lasnamäel) asuva 1toalise osta 600 000, 2toalise 800 000 ja 3toalise miljoni krooni eest. Arendaja Eurokinnisvara pakub mõnd 2toalist koguni 700 000 krooniga.
    Tederi sõnul tasub pakkumise tegemise juures aluseks võtta viimased tehinguhinnad. "Kuid nagu statistika puhul ikka, tasub keskmisse suhtuda ettevaatlikult. Õigem oleks kasutada tehingute mediaanhinda, mis näitab täpsemalt, mis tasemel teostatakse suurem osa tehinguid," selgitas ta. Sel juhul peab ka valitud objekt olema seisukorralt ja parameetritelt keskmine, kuivõrd oluliselt erinevate näitajatega kinnisvaraobjekt võib olla vastavalt kõrgema või madalama hinnaga.
    BPE Kinnisvaraekspert pakkus, et kõige tundlikum on nõudlus maa müügil, kuna krundi ostmine on poolik lahendus.
    Seetõttu võib suurimat hinnalangust prognooside just selles sektoris, nii toormaa kui ka valmis kruntide puhul on lähitulevikus oodata rohkelt pakkumisi.
    Statistikaameti andmeil tehti eelmisel aastal 34 400 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille koguväärtus oli 34 miljardit krooni.
    Aastaga vähenes tehingute arv ligi kolmandiku ja väärtus 43 protsenti. Mullu jätkus kaks aastat varem alanud kinnisvara ostu-müügitehingute arvu langustrend.
    Võrreldes 2007. aastaga vähenes kõige enam ehk kolmandiku korterite ja eluhoonetega hoonestatud kinnisasjadega ostu-müügitehingute arv.
    Samal ajal kõige enam ehk ligi poole võrra, vähenes hoonestamata kinnisaja ostu-müügitehingute väärtus.
    Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2008. aastal 986 000 krooni, mis on 18 protsenti vähem kui aasta varem.
    Vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel on praegu ca 30%. Kui räägitakse kinnisvaratehingute nappusest ja sellest, et selle peamiseks põhjuseks on karmid eluasemelaenude tingimused, siis sellega tuleb nõustuda.
    Samas peab tunnistama, et üheks oluliseks tehingute arvu kärbumise põhjuseks on see, et kinnisvaramüüjad ei tule hinnalangusega kaasa. Nii tekivad pakkumise ja nõudluse vahele käärid, mis sunnivad ostjaid tehingud tegemata jätma.
    Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jõudis 80,7 punkti tasemele, mis on 19 protsenti madalamal, kui indeks oli aasta tagasi, mil indeksi väärtuseks mõõdeti 100,1 punkti.
    Indeksi tipphetkest aprillis 2007. aastal on langus olnud koguni 26 protsenti. Ruutmeetrihindadest rääkides on keskmise elamispinna pakkumishinnaks portaalis KV.EE käesoleval ajal 16 626 krooni.
    Aasta tagasi oli keskmine pakkumishind 20 564 ning tipphetkel 22 303 krooni.
    Võrreldes pakkumishindade muutust reaalsete tehinguhindade langusega, näeme, et indeksi langus on äärmiselt tagasihoidlik ega peegelda tegelikke hinnamuutusi.
    17. veebruari seisuga oli selle aasta veebruaris Eestis tehtud korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind maa-ameti andmetele tuginedes 11 584 krooni.
    Aasta tagasi veebruaris oli selleks hinnaks 16 563 ning aprillis 2007 oli keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind koguni 19 327 krooni.
    Võrreldes pakkumishinna ja reaalsete tehinguhindade vahet tuleb tõdeda, et see järjest suureneb.
    Tipphindade ajal aprillis 2007. oli tehinguhinna ja pakkumishinna vahe pea olematu 13%.
    Aasta tagasi veebruaris 2008 oli vahe suurenenud 17% peale.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.