Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti poliitiline kriis seab küsimärgi alla IMFi nõudmiste täitmise
Kriis puhkes ajal, mil Lätis on visiidil IMFi missioon, mis hindab läinud detsembris riigile antud abilaenu tingimuste täitmist.
Kommenteerides valitsuse tagasiastumist, ütles Danske Banki analüütik Lars Christensen, et poliitiline kriis seab küsimärgi alla IMFi abipaketi tingimuseks olnud radikaalsed kokkuhoiumeetmed ning käivitab tõenäoliselt taas "ebameeldiva debati" Läti praeguse valuutarežiimi püsimisest.
See annab löögi teistele Balti riikidele ning Rootsi turule - Rootsi kroon nõrgenes reedel Läti valitsuse tagasiastumise teate järel 1,1% ning regiooni suurima laenuandja Swedbanki aktsia tagurdas 4,2%.
Riia ülikooli dotsent Daunis Auers ütles agentuurile TT, et valitsuse tagasiastumisega on suurenenud lati devalveerimise tõenäosus. "Majandus on vabalanguses. Asjad lähevad järjest hullemaks. Midagi tuleb teha, kärped ei aita. Kuuldusi devalveerimisest on järjest rohkem," ütles ta.
Auers arvab, et Läti valitsuskoalitsiooni kuulunud Põllumeeste ja Roheliste Partei ning Rahvapartei nõudsid Godmanise tagasiastumist, et kaasata valitsusse ka opositsioon. Nii kannaks kõik koos vastutust lati devalveerimise eest.
Läti president Valdis Zatlers tahab täna alustada kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks. Danske peab tõenäolisemaks erakorralisi valimisi.
Rahvapartei juht Mareks Seglins ütles reedel, et praeguses majanduskriisis on Lätile vaja valitsust, millel oleks nii parlamendis kui ka rahva hulgas suurem toetus. Godmanise lahkumine oli ainus võimalus.
Võimalike valitsusjuhtidena on nimetatud välisminister Maris Riekstinsit Rahvaparteist ja riigikontrolli juhti Inguba Sudrabat.