Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas pidev kriisijutt kutsub kriisi esile?

23. veebruar 2009, 18:47

Yale'i ülikooli majandusprofessor ja
Macromarkets LLC peaökonomist Robert J. Shiller näitas oma eilses New York
Timesi kolumnis inimeste poolt sündmuste tajumise ja nende edasise arengu
seoseid.

Praegu räägitakse kõikjal 1929. aasta börsikrahhiga alanud Suurest Depressioonist, mis mõjus II maailmasõjani välja. See ei ole siiski vaid minevikust jutustamine: see toidab meie praegusi tulevikuootusi. Reutersi ja Michigani ülikooli veebruarikuise tarbijauuringu järgi arvas ligi 2/3 vastajaist, et praegune langust kestab veel viis aastat.

Oma esimesel pressikonverentsil president Obama otsekui kutsus Depressiooni välja, hoiatades „allakäiguspiraali“ eest, „kust meil on raske välja tulla“ ning rääkis „kaotatud aastakümne“ võimalikkusest nagu 90ndatel Jaapanis. Sellise häda ärahoidmiseks pidavat Kongress vastu võtma majanduse ergutamise plaani, mida too ka tegi.

Kunagise Depressiooni loole tähelepanu pööramine näib meie majandusolukorra loogilise järelmina. Kuid see ülerääkimine on ka iseenesest praeguse olukorra põhjuseks, sest Suur Depressioon toimib meie ootuste mudelina, vähendades tarbijate valmidust kulutada ning ettevõtjate soovi äri laiendada ja inimesi palgata.

Lugu Depressioonist võib hõlpsasti kujuneda lõpuks prohvetluseks, mis ise ennast täide viib. Rahva reageering mineviku majanduslanguste eredatele lugudele on osalt psühholoogia teema, kuid sel on ka ratsionaalne alus. Vaatame mineviku kogemuste poole, sest majandusteooria, mille aluseks ei ole kindlad konstandid nagu reaalteadustel, pole kunagi suutnud pakkuda täielikku ülevaadet kriiside tekke mehhanismidest.

Suur Depressioon on praegu täiesti kohane seos. Mulli lõhkemine nii aktsia- kui kinnisvaraturul koos suurte finantsinstitutsioonide kokkukukkumise ja usalduse langusega – sellest 30ndatest aastatest värskemat näidet ei ole. Depressioon on mõnikord varemgi jutuks tulnud. 1981-1982. aastate languse ajal ligines tööpuudus 11 protsendile. Hyman Minsky tõstis raamatus „Kas see juhtub jälle?“ üles uue depressiooni võimaluse.

Lai avalikkus tajus aga languse põhjustajana vaid keskpanka, kes oli inflatsiooni ohjeldamiseks rahakraanid sulgenud. Depressioonihirm ei võtnud tuult tiibadesse. Suur Depressioon sai tähelepanu ka 1987. aaastal aktsiaturgude kukkumisel. Siis aga tajuti avalikkuses põhjusena vaid teatud kauplemisstrateegia pruukimist börsil. Suurt pangakriisi ega usalduse kadumist ei järgnenud.

Seekord on lood teisiti: Suur Depressioon on igati kohane paralleel ja see on ära ehmatanud hulga inimesi. Tuleb tähele panna, et ka Suurt Depressiooni ennast aitasid tagant lükata varasemate kriiside lood. 30ndatel räägiti pidevalt 1870ndate ja 1890ndate kriisidest, mis mõlemad vältasid suure osa aastakümnest. 1894-1898 oli töötuse määr pidevalt üle 10%. Alexander Dana Noyes oma 1909. aasta raamatus „40 aastat Ameerika rahandust“ väitis, et ilma teatud juhtumiteta ajaloos oleks need kaks kriisi kestnud märksa kauem. „Nälg Euroopas ja rikkalik saak Ameerikas“ stimuleeris USA majandust põllumajandussektori kaudu.

Suure Depressiooni alguses muretsesid inimesed, kasutades ühe vaatleja sõnu 1931. aastast, et „meil tuleb läbi teha pikk äritegevuseks keskpärane periood nagu 1890ndatel.“ Forrest Davis rääkis oma 1932. aaasta raamatus “What Price Wall Street?” kuidas majandusnõrkus pärast 1907. aasta paanikat võinuks viia pikaajalise surutiseni, kui poleks lahti läinud I maailmasõda. Selle raamatu tollases arvustuses kurdeti, et „pole mingit kindlust, et mõni varem toimunud juhtumistest meid jälle päästaks.“

Kas president Obama pidi ikka Suure Depressiooni loo jälle käiku tooma? Võib-olla pidi ta sellega riskima, et tagada majanduse päästeplaani läbiminekut ja mitte ootama pääsemist mõnest heast juhusest. See lugu on meie teadvusse juurdunud sinnamaani, kuni näeme päästeplaanist ja sellele järgnevaist sammudest tulenevat tegelikku ja kindlat nihet paremusele.




Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2009, 14:00
Otsi:

Ava täpsem otsing