Pettused kindlusemüüri taga

23. veebruar 2009, 17:09

On mõned asjad, mis maailmas on kindlad.
Või vähemalt rohkem kindlad, kui kõik muu. Seni on üheks neist asjadest olnud
Šveitsi pankade laitmatu kaitsekilp ja pakutud turvatunne, mis viimasel nädalal
ohtlikult kõikuma on hakanud.

Nimelt survestab USA valitsus väikeriigi suurimat panka UBSi andmete avaldamiseks, sest kõigi võimaluste maa kahtlustab 52 000 oma ustavatest alamatest Šveitsi pankade kaudu läbi viidud maksupettustes.

USA on hinnanguliselt kokku arvutanud, et kõigi nende inimeste peale kokku on Euroopa finantskindluses raha kokku umbes 14,8 miljardit dollarit. Arvestades praeguseid veidi jahedaid olusid, on oluline saada kätte iga viimanegi potentsiaalselt maksmata jäänud penn.

UBS teeb ootuspäraselt endale pähe astujale elu kaunis keeruliseks. Nimelt on Šveitsis seadused, mille alusel pank ei tohigi oma klientide andmeid avaldada. Olgu siis nõudjaks vanamemm maalt või gloobuse võimsaim suurriik. Andmete avaldamine on võimalik vaid juhul, kui USA suudab esitada piisavalt tõendusmaterjale, mis lasevad konkreetset klienti kuumale toolile suruda.

Seni on USA poolt esitatud tõendusmaterjalide alusel pank avaldanud 323 ameeriklase nime, kes USA kontolt Šveitsi raha on kandnud. Aga endiselt jääb kaitstuks klientide täielik tehinguteregister, sest USA sai vaid enda pinnalt tehtud tehingute ülevaate. Mis toimus rahaga edasi, jääb valitsuse mõistatada. Loomulikult ajas see kohe USA justiitsministeeriumi ja Tuluteenistuse (IRS) harja tulipunaseks ning nüüd süüdistavad nad nii UBSi kui tervet Šveitsi riiki koostööle vastupunnimises ja uurimise takistamises.

Lisaks kõigele on UBS teinud tingimuseks, et IRS peab esitama konkreetsete inimeste nimed, kelle andmeid ta soovib. IRSi jaoks tekitab see väga suure probleemi, sest nad lootsid vajalikud nimed just panga kaudu kätte saada. Aga kõike hõbekandikul ikka ei saa ka.

Kuna UBS on tänu kahele petusüüdistusega pankurile ka ennast pettusele kaasaaitamises süüdi tunnistanud ning selle alusel andnud nõusoleku maksta 780 miljonit dollarit kahjutasu, on USA-l käes paras trump – Šveitsi kaljukindel pank võib uuesti sama süüdistusega kohtu alla sattuda ning see lööks nii mainele kui aktsiale laia mõra.

Ega UBS naljalt süüdistust omaks võtnud polekski, kui pankurid Bradley Birkenfeld ja Raoul Weil poleks USA-le silma jäänud ausalt teelt kõrvale astumisega teatava hulga klientide maksumahhinatsioonide kokkumätsimise tõttu.

Šveitsi president ja rahandusminister Hanz-Rudolf Merz kinnitas, et kokkulepe UBS ja USA vahel ei hakka mingil moel ohustama Šveitsi pangandussektori poolt pakutavat juba 75 aasta vanust konfidentsiaalsust ja kliendiandmete saladuseshoidmist.

Merz lisas, et pangandussaladus ei kaitse mingil moel maksupettuseid ning ei tähenda, et pettuste korraldajad karistamatult pääsevad. Saladuseloori võib kergitada juhtudel, kui tegemist on kuriteoga. Kuriteoga nii Šveitsi, USA, kui mõne muu riigi seaduste kohaselt, kelle kodanik panga kliendiks on.
Aga UBSil on tegelikult ju õigus. Fakt, et isik omab kontot maailma kõige salajasema mainega pangas, ei tähenda absoluutselt tema halbu kavatsusi maksude maksmisel. Ja sellele on seni suures osas ka rõhutud.

Võitlus kaljukindla rahaasutuse ja suuriigi valitsuse vahel jätkub, kuid praegu tundub et ilmselt pole pank see, kes noruspäi koju tagasi minema peab.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2009, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing