Monetti võib muutuda pangaks

24. veebruar 2009, 12:25

Soomlaste kiirlaenuketi Monetti OY ja selle
Eesti haru omandanud Skandinaavia laenufirma Folkia plaanib peale kiire raha
pakkuda ka teisi finantsteenuseid. Folkia juht Per Spångberg kinnitab, et
Monetti võiks muutuda väikeseks pangaks.

Järgneb intervjuu Per Spangbergiga.

Miks te just nüüd, majanduslanguse tingimustes, otsustasite Eesti turule laieneda?

Ma usun, et finantskriisi tingimustes otsivad inimesed erinevaid finantsteenuseid. Seetõttu arvasime, et see on õige hetk kasvamiseks.

Me alustasime Rootsis 2006, siis laienesime Norrasse ja Taani. Nüüd soovisime minna Soome. Kuna saime Soome kaudu võimaluse laieneda ka Eestisse, sobis see meile hästi. Nägime sellises kombinatsioon enda jaoks head võimalust. Eestisse tulek ei olnud eraldi otsus. See oli lisavõimalus Soome kõrval.

Praegu pakume me oma klientidele väikelaene. Samas tahame hakata pakkuma ka teisi nö igapäevaseid finantsteenused – kaartide ja säästudega seotud tooteid, maksete sooritamisega seotud teenuseid. See on Folkia pikemaajalisem eesmärk.

Nagu ma aru saan, siis saab Monettist midagi pangalaadset?

Jah, seda võib nii iseloomustada küll. Loodame praeguselt platvormilt sinna areneda.

Tundub, et olete praegusel hetkel laienedes üpris enesekindlad – samal ajal on Eestis tööpuudus kasvamas ja inkassofirmadel on võlgade sissenõudmisel käed tööd täis. Probleeme on inimestel ka selliste lühiajaliste tagatiseta väikelaenude tasumisel. Mil viisil te kavatsete kindlustada, et praegu laenatud raha üldse tagasi tuleb?

Loomulikult on see laenu andes põhiline, et laen ka tagasi tuleks. Kui kliendid ei saa laenu tagasi maksta, siis on see eelkõige probleem meile endile.

Nagu ma aru saan, siis Eestis pole ehk mõned kiirlaenu pakkujad olnud kõige professionaalsemad. Rootsis me suhtleme kõigi klientidega eraldi. Me tuvastame kõik kliendid ID-kaardi või passi alusel. Enne koostöö alustamist uurime me inimeste krediiditausta.

Ja see on ka vastus sellele küsimusele. On tarvis rangeid reegleid. Enne koostöö alustamist tuleb uurida tausta ja otsustada laenu andmine. See ongi viis, kuidas me saame laenukahjusid madalal hoida. Mullu suurenes Rootsis meie antud laenude maht 30 protsenti. Samal ajal kahanes meie poolt inkassosse saadetud nõuete arv 40 protsenti. Laenukahjusid oli kaks protsenti.

Kuidas te Baltikumi ja Eesti majanduse väljavaadetesse praegusel hetkel suhtute?

Traditsioonilisi Põhjamaid, Baltikumi ja ehk ka Poolat, võiks minu arvates pidada nn laiendatud Põhjamaade piirkonnaks. Minu jaoks on see alati olnud ja on siiani väga huvitav regioon. Suhteliselt homogeenne. Siinne elanikkond on huvitatud uutest tehnoloogiatest ja innovatsioonist. Inimesed on haritud ja pikas perspektiivis on see piirkond väga võimekas.

Praegusel hetkel puudub siinses majanduses muidugi tasakaal, aga sellist tasakaalutust tuleb liberaalses majanduses ette. See on praegu kogu maailma probleem. Põhjamaades ja ka Eestis eraldi, on need probleemid hoopis väiksemad kui näiteks Ameerika Ühendriikides.

Ettevõtete taust:
Väikelaenudega kauplev Folkia asutati Rootsis 2006. aastal. 2007 laieneti Norrasse ja 2008 alustati laenude pakkumist Taanis.
Folkia grupi käive oli mullu 180 miljonit krooni.
Eestis üle võetud Monetti AS on asutatud 2006. aastal.
Monetti andis mullu välja 50 000 kiirlaenu kogusummas 94 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. February 2009, 09:35
Otsi:

Ava täpsem otsing