Arstide ülekoormus ELile pinnuks silmas

Soome Mediuutiset märkis, et kui Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu ei jõua tööaja direktiivi suhtes üksmeelele, võib arstide töökorraldus tulevikus ummikusse joosta. Selle tulemusena oleks arste juurde vaja, sest senise koormusega praegused tohtrid enam jätkata ei saaks.

Praeguse direktiivi järgi on ELi kodaniku töönädalas maksimaalselt 48 töötundi. Igale 24tunnisele vahetusele peab järgnema 11tunnine puhkus. Siiski on liikmesriigid arstide ametiliitude vahendusel kinnitanud sellest erinevaid tööajarežiime.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Thea Treier juhtis tähelepanu sellele, et kuigi kehtiv ELi tööajadirektiiv näeb tõepoolest ette, et tööaeg nädalas ei tohi ületada 48 tundi, on Eesti töö- ja puhkeaja seaduse järgi võimalik töötaja nõusolekul rakendada ületunnitööd 200 tunni ulatuses aastas.

Tänavu 1. juulil jõustuvas töölepingu seaduses on sama põhimõte sisult säilinud.

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul töötavad arstid Eestis erineva koormusega, seda nii seaduse mõistes kui ka reaalselt. Perearstidel on tööpäev üldjuhul normikohane ehk 8 tundi. "Vaid mõnel pool, kus arstidest suur puudus, patustatakse puhkuse väljavõtmise vastu, kuna pole kedagi asendama panna," täheldas Adlas.

Kiirabivalved on nii arstidel kui ka õdedel 24tunnised ning nende vahel on normeeritud puhkeaeg summeeritud tööajagraafiku järgi.

Ületundide tegemine on Adlase hinnangul mõnikord möödapääsmatu: "Ei saa ju näiteks 12tunnise haiglavalve kümnendal tunnil saabunud lõikushaige operatsiooni pooleli jätta ja personali puhkama saata!"

Eurodirektiiv ja Eesti enda seadus reguleerivad töötaja-tööandja suhet. Adlase sõnul ei ole aga kuskil reguleeritud, kui mitme tööandja juures võib üks inimene töötada. "Julgen oletada, et praegu töötab vähemalt erakorralise meditsiini süsteemis 60-70% arste, õdesid ja parameedikuid paralleelselt mitme tööandja juures ja lausa mitmes riigis," märkis ta.